WHO raportis tunnustatakse teiste Balti riikidega võrreldes Eesti haigekassat, kuna organisatsioonil ei ole võlgu ning selle tegevus on selge ja arusaadav.
Raportis mainitakse, et Eestis tuleb tervishoiurahadest avaliku sektori poolt 75 protsenti, mida on rohkem kui Lätis ja Leedus, kus suurem rõhk on erarahadel.
Negatiivsete külgedena mainitakse ära, et Eesti valitsus tagab ravikindlustuse 94 protsendile rahvastikust, kuid Euroopas on kombeks tagada kindlustus kogu rahvastikule.
Lühemas perspektiivis soovitab WHO Eestil rohkem tähelepanu pöörata aidsi ja HIV-i ning tuberkuloosi valdkonna rahastamisele, et pikemas perspektiivis ei tekiks neil teemadel rohkem probleeme.
Samuti leiavad WHO esindajad, et alkoholi ja tubaka üle peaks olema suurem riiklik kontroll.
Kolmest Balti riigist kasutab ravikulutustele kõige suurema protsendi SKP-st Leedu, kus selleks kulub 5,75 protsenti. Eestis kulutatakse raviteenustele SKPst 5,1 ja Lätis 4,9 protsenti.
Euroopa Liidu kõigis liikmesriikides kulub selleks keskmiselt 8,9 ja uutes liikmesriikides 6,5 protsenti.
Inimese kohta kulutab Eesti aastas ostujõu väljenduses 559,35, Läti 386,5 ning Leedu 491,26 dollarit.
Kõigis Euroopa Liidu riikides on see summa keskmiselt 2030,81 ning uutes liikmesriikides 756,15 dollarit.