www.DELFI.ee Rahvusvaheliste teadlaste paneelist koosnev “viimsepäeva kella” nõukogu nihutas kolmapäeval kella kahe minuti võrra südaööle lähemale, viidates tuumarelva levikule ja globaalsele kliimasoojenemisele, teadlaste kalkulatsiooni kohaselt oleme me nüüd sümboolselt viie minuti kaugusel maailma lõpust.
Tuumaajastu alguses tehtud tuumakell pandi tiksuma, et aidata inimkonnal mõista, kui lähedal ollakse võimalikule hävingule, teatab The Telegraph.
Maailma üheks targemaks inimeseks peetav professor Stephen Hawking, kes kuulub kellaseiereid liigutavasse nõukogusse ütleb, et “me näeme suurt ohtu, kui valitsused ja ühiskonnad ei tegutse kohe.”
Tegemist on neljanda korraga, mil kella minutiseierit on peale Külma sõja lõppu edasi nihutatud. Seekord on põhjuseks maailma suutmatus piirata tuumarelva levikut Põhja-Koreasse ja Iraani tuumaambitsioone. Nõukogu sõnul on maailm teel “teise tuumaajastusse”.
“Teadlastena mõistame me tuumarelvade ohtusid ja nende hävitavat mõju. Me saame ka teada, kuidas inimtegevus ja tehnoloogia mõjutab kliimasüsteeme moel, mis võib igaveseks muuta elu Maal,” ütles Hawking.
1945. aastal asutati nimekate teadlaste poolt tuumateadlaste nõukogu, kes pidas vajalikuks avalikkust hoiatada tuumatehnoloogia ohtude eest. Sinna kuulus ka Albert Einstein ning mitmed teadlased, kes aitasid ise tuumapommi luua. 1947. aastal asutas nõukogu oma viimsepäeva kella, mis asub Chicagos. Asutamise hetkel oli sümboolsest südaööst puudu seitse minutit. Praegu on nõukogus 18 Nobeli preemia laureaati ja hulk muid tunnustatud teadlasi.
Kõige lähemal südaööle — kõigest kaks minutit — oli kell 1953. aastal, kui Nõukogude Liit lõhkas ülivõimsa vesinikupommi. Kõige kaugemal oli minutiseier 1991. aastal, kui N. Liit kokku varises, siis oli südaööni aega 17 minutit. Kokku on kellaseierit nihutatud 18 korda, muu hulgas peale 11. septembri rünnakuid USA-s.
