Maailmapank hoiatab Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riike HI viiruse ja AIDSi plahvatusliku leviku eest. Nakatunuid on regioonis 1,2 miljonit, tunamullu kasvas nende arv 250 000 ehk enam kui viiendiku võrra ning Venemaa ja Ukraina kõrval kuulub nn. riskiriikide gruppi ka Eesti. Raportis soovitatakse piirkonna liidritel kiiresti tegutseda, vältimaks samasuguse epideemia puhkemist nagu Aafrikas.
- - - - -
Maailmapanga AIDSi programmi direktori Debrework Zewdie sõnul on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riigid praegu samas seisus kui olid paljud Aafrika maad kümmekond aastat tagasi. Kuigi AIDSi ja HI viirusega nakatunuid on piirkonnas umbes ühe protsendi ringis võib haigus kiiresti levida praegustelt ohvritelt – narkomaanidelt ja prostituutidelt ülejäänud elanikkonda.
Näiteks Venemaal on viieteistkümne kuni neljakümne viie aastaste vanusegrupis nakatumismäär pea üks protsent, täpselt nagu Botswanas kümme aastat tagasi. Praeguseks on nakatumismäär selles Aafrika riigis paisunud 38%ni, tabades rängalt just majanduslikult kõige aktiivsemat osa elanikkonnast.
Koos Venemaaga kuuluvad ühe-protsendilise nakatumismääraga kriisiriikide hulka ka Ukraina ja Eesti. Lätis, Moldovas, Armeenias ja Balkani riikides on nakatumismäär ligi viis korda ning Tšehhimaal, Poolas, Ungaris ja Sloveenias pea kümme korda madalam.
Riigikogu liikme Nelli Kalikova arvates on HI viiruse leviku põhjuseks Eestis hilinenud ennetustöö: “Eesti valitsus jäi riiklike meetmetega viis aastat hiljaks. Põhjuseks see, et eelmised valitsused ei võtnud spetsialistide hoiatusi tõsiselt. Ennetustöö oli entusiastide pärusmaa, finantseerimine oli neli-viis korda väiksem kui vajalik. Nüüd on rahastamine paranenud, kuid see ei jõua järgi kiirele epideemia levikule.”
Kalikova sõnul pole olukord siiski päri lootusetu: “Ükskõik millises staadiumis alustatud võitlus HI viiruse leviku vastu on alati hea, sest nii välditakse uusi nakatumisi.”
Maailmapanga ekspertide hinnangul on peamiseks probleemiks AIDSi ja HI viiruse leviku tõkestamisel võimude tõrjuv suhtumine. Ükski kõrgem riigiametnik ei soovi, et tema kodumaad seostatakse narkomaania ja prostitutsiooniga.
Sama meelt on ka Tervisearengu Instituudi programmijuht Heli Pallo: “Üldsuse suhtumine on selline - kui ma pole venelane, kui ma ei ela Ida-Virumaal ja kui ma pole süstiv narkomaan, siis see teema mind ei puuduta. See on takistanud maksumaksja raha kasutamist ennetustöös, samuti narkomaanide nõustamisel, süstalde vahetusel jne. See on suhtumine, millega tuleks ennekõike võidelda.”
Maailmapanga raportis tuuakse eeskujuks Poolat, kus on suudetud käivitada valitsuse ja kodanikeühenduste tõhus koostöö avalikkuse teavitamisel ning riskigruppide piiritlemisel.