Taustainfoks: Helena Victoria Kirss (23) – filmi idee, stsenaarium.
Ian Mikael Kirss (19) – võttis üles kaadrid, monteeris kokku filmi.
Filmi „Maailmapilet taskus“ Toronto võtted on filmitud 2007.a. augustis.
Film valmis tervenisti 2008.a. oktoobriks.
Filmi näitamine Ehatares toimus neljapäeval, 23. oktoobril 2008.[/B]
Kuidas tekkis sul idee teha film Ehatare elanikust Herman Ristist?
Idee sündis paar aastat tagasi. Olin viibinud äsja pikemat aega Torontos ja kohtunud terve rea huvitavate elulugudega. Suhtlesin palju Toronto eakamate rahvuskaaslastega, kes näisid kodumaa eestlastega võrreldes palju elurõõmsamad ja nooruslikumad. Kummitama hakkas mind mõte, kuidas saaks küll kõiki neid lugusid jäädvustada. Tundus, nagu annaks vaat et igast siinsest eestlasest teha toreda filmi. Endine edukas kondiiter Herman Rist on üks neist värvikatest kujudest.
[B]Ja siis kohe asusidki koos (4 aastat) noorema vennaga filmiideed ellu viima? Kuidas õnnestus vend nõusse saada? Kõigepealt katsusin nõusse saada muidugi filmi peategelase Herman Risti. Hermanile tundus idee kohe põnev. Kuna aga vend Ian oli juba mõnda aega harjutanud kätt filmimise alal, tundus filmitegemise plaan tallegi huvitava väljakutsena. Eriti suureks katsumuseks sai talle aga filmi kokku panemine. See oli Ianile päris esimene filmiprojekt, mis tuli tal täiesti ise kokku monteerida. Ostis endale aasta alguses New Yorgist videomontaaži programmid, lõpetas kevadel keskkooli ja peale seda asuski kohe, nina raamatus, iseseisvalt programme õppima. Kolme kuu pärast oli tal kõik vajalik enamjaolt selge.
Kas tulemus sai selline nagu olid plaaninud? Jah. Eriti olengi just rahul venna tööga. Tänu vennale sai filmi lõpptulemus täpselt selline, nagu olin seda oma peas visualiseerinud ja tänu tema abistavatele ideedele vaat et veel paremgi, kui olin lootnud!
Miks sa oma filmi estdocs’i raames ei näidanud? Viibisid ju festivali ajal isegi Torontos. Estdocs’il oma filmi näidata oleks olnud kindlasti väga eriline sündmus. Paraku sai meie film valmis alles oktoobri keskpaigaks. Festivali peakorraldaja Ellen Valter oleks aga soovinud filmi eelnevalt kindlasti juba varem näha, et teaks arvestada, millega täpselt tegu. Samuti oli tänavuaastane festivali programm juba küllalt tihe.
Selle asemel tegid sa ise filmivaatamisepäeva Ehatare rahvale. Jah, selle üle on mul eriti hea meel. Roosile plaan meeldis. Vaatasime Ehatare perega kirikusaalis filmi ja laulsime üheskoos ka paar emakeelset laulu. Tagasiside filmile on olnud igati positiivne — see rõõmustab mind väga. Kuna „Maailmapilet taskus“ on ühtlasi ka minu esimene dokumentaalfilm, annab see teadmine mulle julgust, et tulevikuski taolisi projekte ette võtta.
Millega sa igapäevaselt tegeled? Perega oled sa ju varem Torontoski esinenud. Esmatähtsaks on mulle hetkel õpingud Tallinna Ülikoolis reklaami ja imagoloogia erialal. Kolmekesi — isa, vend ja mina — esineme palju koos ja korraldame meelelahutusüritusi üle Eesti. Selle aasta alguses käisime esinemas ka New Yorgi eestlastele, ja ka Torontosse tuleme alati rõõmuga tagasi. Isa ja vennaga ühiselt oleme loonud ka oma pere trummi
show, millega
aastaringselt erinevais paigus üles astume. Kui vaba aega üle jääb, teen sporti. Ja kuna filmitegemine huvitab mind samuti väga, soovin kindlasti sellega tulevikus veel tegeleda.