Tähelepandamatust nohikust Bill Gatesist on 50. sünnipäevaks saanud üks maailma rikkam ja mõjukam mees.
William Henry Gates III-l on lisaks reedesele juubelile äsja olnud tähistada ka teine oluline tähtpäev – kuu aega tagasi sai 30 aasta vanuseks tema firma Microsoft, mille kaudu ta kujuneski maailma jõukamaks inimeseks.
Kuidas maakeeles Pisipehmeks ristitud ettevõttest ja selle toodetest sai justkui õhk, millega enamikul arvutikasutajail on pidevalt kas meeldiv või ebameeldiv kokkupuude, on üks iseäralik lugu.
Gates alustas programmeerijakarjääri 17-aastaselt, kui müüs 4000 dollari eest maha oma esimese programmi. Pärast Lakeside’i erakooli lõpetamist läks ta õppima prestiižikasse Harvardi ülikooli. Just seal kujunes temast “nohikute kuningas”.
20-aastaselt asutas ta koos sõbra Paul Alleniga Microsofti ning jäi seetõttu 3. kursusel olles ülikoolist ära. Gatesi iseloomustas siis ja iseloomustab ehk ka praegu fanaatiline süvenemine tarkvarakoodi, perfektsionism, veenmisoskus, kõrge intellekti austamine endas ja teistes.
Uskumatu edu
Kindlasti on Gatesi eduloos oma osa saatuslikul võimel olla õigel ajal õiges kohas ja oskusel vajutada sel hetkel õigetele klahvidele.
Kui 1970. aastatel uskusid veel vähesed, et tulevikus on peaaegu igas firmas, rääkimata perekonnast, personaalarvuti, siis 1980. aastate algul, kui Gates oli parajasti jõudnud tarkvaramaailmas kanda kinnitada, läks lahti arvutibuum.
Paljud Gatesi elu analüüsijad on jõudnud järeldusele, et tema läbimurdele pani aluse koostöö tehnikagigandiga IBM. Või ehk täpsemalt – Gatesi oskus veenda tollal sadu kordi suuremat firmat kasutama tema Pisipehme tarkvara.
Kuna IBM-ist sai pärast 1981. aastat maailma suurim personaalarvutitootja ja igasse arvutisse installeeriti MS-DOS-i operatsioonisüsteem (Microsoft Disk Operations System), tsementeeris just see Microsofti monopoli.
Algul polnudki Microsoftil oma operatsioonisüsteemi, firma ostis 56 000 dollari eest QDOS-i süsteemi ja andis sellele oma nime, mille esialgne versioon oli PC DOS. Veidi aega hiljem kloonis Compaq IBM-i lauaarvutid ja arvutite müük kasvas mitmekordseks. Mitmekordseks hakkas siis kasvama ka Gatesi impeerium.
Apple’i eeskujul, mõnede süüdistuste põhjal ka pärast Apple’i idee vargust 1985. aastal järgnes operatsioonisüsteemi graafiliseks muutmine ja Windowsi eri versioonid, mis kujundasid arvuti töölaua ja sisekeskkonna selliseks, millisena enamik arvutikasutajaid neid praegu tunneb.
1990. aastate lõpul hakkas maailma võimsama firma loonud mehele tulema tagasilööke, sest jõupositsioonil olles ei kavatsenudki Microsoft anda teistele mingit võimalusi, vaid pigem tegi kõik selleks, et konkurente lämmatada. Nii hakati Windowsi lahutamatuteks osadeks tegema kõikvõimalikke lisaprogramme, näiteks netilehitseja Internet Explorer (mis põrmustas Netscape´i) ja Windows Media Playeri (tõi 2004. aastal Euroopa Komisjoni kohtuasja, nõude toota Windowsi versiooni ilma Playerita ja 613 miljonit dollarit trahvi).
Kohus kärpis tegevust
Monopolivastase seaduse tõttu otsustas USA kohus uue millenniumi hakul poolitada firma operatsioonisüsteemi ja kontoritarkvara tootvaks ettevõtteks, kuid erikokkulepe pärast apellatsioonikohtusse edasikaebamist leevendas sanktsioone.
Praegu on 1998. aasta kohtuprotsesside 11 DVD-st koosnev videokollektsioon eBay oksjonil 65 dollari eest müügil.
Monopolisti positsioon – üheksast arvutist kümnes on kasutusel Windows – ja operatsioonisüsteemi pidev paisutamine kõikvõimalike lisadega tõi kaasa ka tohutu programmeerijate armee ning suurusest tulenevad raskused. Windows 95 ja 98 said kurikuulsaks pideva kokkujooksmisega, arvuti jaksu lõppemisest operatsioonisüsteemi taltsutamisel teatas legendaarne “sinine surmaekraan” (blue screen of death).
Microsoft õppis vigadest
Laialt on levinud nali BMW ja Microsofti juhi jutuajamisest. Gates ütleb, et kui autod arenenuks sama kiiresti kui arvutid, ei peaks need enam eriti kütust võtma ega maksaks kuigi palju. Autofirma juht ütleb vastu, et kui autod oleksid sama halvad kui Windows, jookseks nende mootor iga kilomeetri tagant kokku.
Nüüdseks on Microsoft teinud oma operatsioonisüsteemi märksa stabiilsemaks ning pakilisim probleem on pigem turvalisus. Igal nädalal avastatakse firma tarkvaras mõni turvaauk. Ka sellega tegeleb programmeerijate hord, mille ridades on mõni eestlanegi, ning järgmise aasta teises pooles müügilettidele ilmuv Windowsi järgmine versioon Vista peaks olema märksa stabiilsem.
Samas on Microsofti kui monopolisti hiilgepäevad ilmselt läbi: firmal on kohustus avalikustada paljudele firmadele oma tarkvarakood, kasvab teiste brauserite ja vaba tarkvara osakaal.
Kuhugi pole kadunud Microsofti kunagine suur konkurent Apple, kelle arvuteid hindavad eriti graafikatööd tegevad inimesed, vabalt kättesaadav ja turvalisem Linux muutub üha kasutajasõbralikumaks ning Microsofti teine suur konkurent Sun (mille juht ja omanik Larry Ellison päris vahepealsel Microsofti aktsiate languse ajal Gatesilt maailma rikkaima inimese tiitli) arendab endise jonnakusega tasuta kontoriprogrammi OpenOffice.org.
Millega tegeleb Gates praegu?
•• Pärast 1990. aastate lõpu kohtuprotsessi tõmbus ta tagasi firma tegevjuhi kohalt (kuhu määras oma kauaaegse partneri Steve Ballmeri) ja omistas endale ametinimetuse “peaarhitekt”, jäädes samas ka juhatuse esimeheks.
•• Ta pühendab rohkem aega oma perele, elades üle 100 miljoni dollari maksvas kõrgtehnoloogilises 12 000-ruutmeetrises majakompleksis, kus tuled süttivad, temperatuur muutub ja muusika mängib just selles toas, kuhu inimene liigub.
•• Järjest olulisemaks on talle muutunud heategevus, kuhu ta oma naise Melinda kaasabil on pumbanud miljardeid dollareid. Jaanuaris eraldas ta 750 miljonit dollarit Aafrika hädaliste vaktsineerimiseks, heategevusorganisatsiooni varade kogumaht on praegu 28 miljardit dollarit (üle 360 miljardi Eesti krooni ehk Eesti riigi umbes kuue aasta eelarve).
•• Kriitikud ütlevad, et summad, mis ta heategevuseks jagab, ei ole protsentuaalselt nii suured, kui annetavad oma varandusest väiksema sissetulekuga inimesed. Gatesi varandus on umbes 51 miljardit dollarit ning edupäevi peaks kindlustama lisaks järgmistele tarkvaraversioonidele ka mängukonsooli Xbox peatselt müügilejõudev uus versioon.
•• Gates reisib ringi, peab ülikoolides loenguid ja edastab oma visioone. Neid tal jagub ning paistab, et siiamaani on need olnud ülimalt edukad.
Tee miljardäriks
•• Sündinud 28. oktoobril 1955. Kasvanud Washingtoni osariigis Seattle´is, kus ta isa William H. Gates II töötas advokaadina ning ema oli kooliõpetaja.
•• 1971: müüs 4000 dollariga oma esimese programmi
•• 1973: astus Harvardi ülikooli
•• 1974: kohandas koos sõpradega BASIC-u programmeerimiskeele tollasele populaarseimale arvutile Altair 8800
•• 1975: lahkus Harvardi ülikoolist ja asutas koos Paul Alleniga Microsofti
•• 1981: erakordne diil IBM-iga, mis kindlustas operatsioonisüsteemi igas suurfirma arvutis
•• 1984: ajakirja Time kaanepersoon
•• 1990: läbimurre Windowsi graafilise versiooniga 3.0, mida müüdi kahe aastaga üle 10 miljoni eksemplari
•• 1998: monopolivastase seaduse alusel alustati Microsofti vastu kohtuasja, Gates taandas end tegevjuhi kohalt
•• 2002: sai Stockholmi kuningliku tehnoloogiainstituudi audoktoriks
•• 2005: pälvis välismaalasena Briti aurüütli tiitli (honorary knighthood)