Möödunud neljapäeval, 1. detsembril olid jõuluilu pidamas Maakondliku Esinduskogu liikmed ja sõbrad. Meie Eesti Maja suurde saali oli ühise jõululaua ümber kogunenud rohkem kui 130 esindajat — rõõmsatena taaskohtumise üle ning usus ja lootuses Esinduskogu edasikestmisse.

Jõuluilulisi oli tulnud nii lähemalt kui kaugemalt. Paljudel olid oma kodumaakonna rahvariided üll, mis kaunistasid nii tulijaid endid, kuid kinkisid ilu ja rõõmu ka teistele. Oldi taas rõõmsad ja kindlad selles, et miski on hoitud ja saab hoitud ka kõigi ajatormide ja tuulte kiuste — meie maakondade pärand, rahva pärand siin sellel armsal sõbralikul maal.

Jõulupeo tervituskõnes tänas Maakondliku Esinduskogu esinaine Anne Orunuk kõiki jõulupeolisi ja neid virku toimkonna mehi ja naisi, tänu kellele selleaastane „Jõuluilu“ toimuda sai. Osaliste südamliku tänuaplausi pälvisid Salme Vesi, Ene Paulus, Eda Loo, Vaike Külvet ja Naani Holsmer, aga ka kõik juhatuse liikmed — Jaan Vares, Tamara Norheim-Lehela, William Mandra ja Leida Helde. Seejärel tervitas ja tutvustas A. Orunuk Eesti maakondlike organisatsioonide nimel selle aasta jõuluilu aukülalist, Vana-Andrese Peapiiskopliku Koguduse uut õpetajat Kalle Kadakat, kinkides talle Esinduskogu nimel raamatu „Maakondade pärandi jälgedel“. Õp Kadakas tänas südamlikult kalli raamatu eest ja lubas seda mitte üksnes kui hinnalist kingitust hoida, vaid selle ka kindlasti läbi lugeda ja sellest õppida. Aga loodetud eksami, mida jõulunaljana uuelt õpetajalt oodati, lubas õpetaja sooritada oma heategude läbi teenimisaja jooksul. Pärast kahte imeilusat jõululaulu Tamara Norheim-Lehela alati nii kaunis ja meisterlikus esituses, keda klaveril saatis Toivo Kõhelik, lauldi ühiselt talve- ja jõululaule, mida lauljanna ja küllakutsutud õpetaja laulma ärgitasid. Peale söögipalvet toodi lauale särisevad jõuluvorstid ja -praad.
Jõululaua oli katnud abielupaar Männama. Jõulutoit ja vorstid maitsesid imehead, tuues meelde lapsepõlvemaa ja selle kaunid lumised jõulud.

Pärast jõuluroogade maitsmist kuulati õpetaja jõulujuttu, kes püüdis anda nii mõnegi ilusa võtme, kuidas kergitada kaant jõulusaladuse imelaekalt. Õpetaja kutsus osalejaid mõttes rändama lapsepõlve jõulumuinasmaale. Oma kodumaakondadesse ja aega, mil lumi oli valgem ja südant soojendamas saanisõit ning kuljuste ja kodukiriku imeline orelisaatel lauldud „Oh kuusepuu“. Igihaljas jõulupuu, kaunimad jõululaulud, harras jõulutunne, unustamatud mälestused, mida lähedastega, oma rahvuskaaslastega jagada — need pole vaid välised asjad, vaid aitavad olla sellele pühale sündmusele avatumad: mõistmaks jõulude sõnumit, Jumala Poja sündi, uue inimese sündi siia maailma, sinu südamesse.

Pärast mitmeid ühiselt lauldud igihaljaid jõululaule jõudis jõuluilust osasaanutele esinaise Anne Orunuki jõulusoov: „Jõulud on lootuse- ja rõõmupühad, mil ununevad elumured ja rõõm täidab meie südameid. Igaühel on soov midagi head teha või midagi anda. Meeles on jõulusõnum ja selle tähendus. Soovime kõikidesse kodudesse häid saabuvaid pühi!“ Jõuluilu hardus pandi ühiselt lauldud laulu „Püha öö“.

Jõuluilu loojate ja osasaanute palvel sündmuse teieni toonud —

Maakondliku Esinduskohu jõulupeo külaline
Õp. KALLE KADAKAS

Eestlased Kanadas

TRENDING