Maakondliku Esinduskogu juhtkond koosviibimisel

Eestlased Kanadas | 17 Feb 2005 | Ervin AleveEWR

15. veebruari keskpäeval olid Toronto Eesti Maja kristallsaali üle pika aja kogunenud seltskondlikule koosviibimisele siin tegutsevate maakondlikkude organisatsioonide juhatuste ja revisjonikomisjonide liikmed koos abikaasadega.

Varasematel aastatel peeti selline kokkutulek jõulueelsel perioodil, et anda maakondade suurevaevanägijaile võimalust üksteisega suhtlemiseks väljaspool töö ja koosolekute rutiini. Pühade-eelne aeg on aga muutunud aastast aastasse üha pingsamaks. Ikka rohkem ja rohkem kuhjub üritusi detsembrikuule. Seepärast otsustas möödunud aastal valitud uus ME juhatus koosviibimise üle viia Eesti Vabariigi aastapäeva lähedasele kuupäevale.

Osavõtjad istusid laudades. Serveeriti soe lõunaeine koos veiniga. Esindatud olid kõik maakonnad. ME esinaine Anne Orunuk andis ülevaate organisatsiooni tegevusest ja tulevikuplaanidest. Söögipalve luges Leida Helde.

Esinduskogu juhib Torontos asuvate maakondlikkude organisatsioonide ühistegevust lisaks sellele, mida viimased ise teevad. Lähema üritusena toimub neljapäeval, 7. aprillil E. Majas lõbus pealelõuna kõigile torontolastele, kes peavad lugu laulust ja muusikast. 10. mail on ME aastapeakoosolek. Eeloleval suvel sõidetakse ühiselt Lääneranniku Eesti Päevadele Briti Kolumbiasse. Reisile, millest on juba ajakirjanduses juttu olnud, on veel vabu kohti. Viimane selline lennu- ja bussireis Kanada läänerannikule toimus ME algatusel 1987.a.

Peale kohvi serveerimist kõnelesid või etlesid mitmed maakondlased. Teemaks oli huumor, ja sellest ei paistnud puudust olevat. Ütle veel, et eestlane ei saa naljast aru või ei oska seda iseenda kulul teha. Kordamööda tulid mikrofoni juurde Ester Mandra (Harjumaa—Tallinn), Edgar Liik (Hiiumaa), Helmi Ründva (Järvamaa), Ellen Irs (Mulgimaa), Salme Vesi (Võrumaa) ja Evald Oder (Tartumaa).

Võrulaste Koondise esinaine S. Vesi sai veel teistkordselt sõna, milles ta tutvustas Võrumaa Ühenduse Memento esimehe Hans Sissase algatust püstitada Võrru Eesti Ema monument. Tagasihoidlik idee on leidnud kodumaal üleriiklikku tähelepanu — Riigikogus moodustati vastav töörühm ja peaminister Juhan Parts lubas seda toetada.

Miks just Võrru ja miks emale? Oleme harjunud, et suurem osa mälestusmärke püstitatakse suurlinnadesse. Idee on pärit Võrumaalt. Koht on valitud ilusa Tamula järve haljasalale. Võrumaa on osa Eestimaast. Kui võõrvõimud olid viinud perest mehed, astus naine-ema alati asemele või langes ise koos perega vägivalla ohvriks. Väikelastega kodumaalt lahkumine, uue elu alustamine võõrsil oli kannatusajaks eesti emale. Monumendi püstitamise mõte leidis koosviibimisel head vastukaja. Pandi kokku esimene suur summa raha ja lubati kogumist jätkata maakondlikkudes organisatsioonides.

Kolmetunnine koosviibimine jõudis lõpule esinaise tänusõnadega abilistele ja vaimukatele ettekannete esitajatele. Sooviti veel üksteisele head valentinipäeva, mida kodumaal tuntakse ka sõbrapäeva nime all, ja asuti koduteele. Väljas ladistas aga küünlakuu lume asemel vihma sadada.

Eestlased Kanadas

Eesti kunstlihast pidi saama tõeline hitt – 20 aastat hiljem pole seda grammigi müüdud MAALEHT