Teine maailmasõda kestis kuus aastat ja üks päev ning oli maailma kõige ohvriterikkam sõda. Täpset ohvritearvu ei ole võimalik kunagi kindlaks teha, üldiselt arvatakse, et see võis olla üle 60 miljoni. Ehkki sõda lõppes 61 aastat tagasi, ei saanud paljud maad seda veel aastakümneid lõppenuks pidada. Maarjamäel kõneldi palju sellest, millal siis Eestile sõda lõppes. Kas 2. septembril 1945 või hoopis 20. augustil 1991, aga ehk hoopis 1993-94, kui Eestist tegelikult lahkusid vene väed.
Vabadusvõitlejate Liidu esimees Gunnar Laev ütles oma kõnes, et Jaapani alistumine oli tähendusrikas Eestigi jaoks. Jalta konverentsil 1945. aasta alguses lubasid lääneliitlased Balti riigid Stalinile ka seepärast, et Nõukogude Liit osaleks sõjas Jaapani vastu.
Paljudest sõnavõttudest jäi kõlama aga mure Eesti tuleviku pärast. Riigikogu liige Trivimi Velliste muretses selle pärast, et ükskord jälle võiks Toompeal eestimeelne parlament olla. Ta kutsus üles mitte lasta end enne kevadisi parlamendivalimisi hullutada populistlikest lubadustest. Velliste hoiatas pead tõstva venestamise eest. „Kui Kohtla-Järve ainsa eestikeelse gümnaasiumi direktor räägib õpilastega vene keeles, kui Narva linn tahab püstitada Peeter I mälestussamba, siis kas ei ole see venestamine?” küsis Velliste.
Mälestusmiitingul võtsid sõna teiste hulgas ka Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, riigikogulased Mart Nutt, Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher. Vaimuliku talituse viisid läbi kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmikja Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Valdek Johanson. Ajaloo meenutamisest rohkem pani aga inimesi tol päeval Maarjamäel muretsema Eesti päevapoliitika.