Andres Herkel Vastasseis Tallinna linna ja riigi vahel ainult süveneb. Müügi- ja paadimaks on uus teetähis. Üks kehtestab ja teine tühistab. Eellugu on pikem. Kui riigil oli hädavajadus eelarvet kärpida rääkis Tallinn laenamisest. Jah, viimaste aastate kärped riigieelarves puudutasid valusalt ka kohalikke omavalitsusi. Kuid Tallinna käitumine – lasteaedadesse saadetud valitsusvastased ringkirjad ja muu – oli kõike muud kui konstruktiivne.
Keskerakond on silma paistnud ka katsetega koguda kohalikku eelarvesse raha sealt, kus nende valijaid on kõige vähem. Nii oli see maamaksuga, mis lõi valusalt Pirita ja Nõmme pihta ning nüüd esile kerkinud Kalamaja parkimistasu kuulub samasse rubriiki.
Prantsusmaa sisepoliitikas kasutatakse mõistet cohabitation, mis tähendab „sunnitud kooselu”. See iseloomustab olukorda, kui president on ühest ja peaminister teisest poliitilisest leerist. Sarkozy ajal pole see veel probleem olnud, aga Chiracil tuli tihti kohabitatsiooniga rinda pista. Sellest kõneldi uhkusega kui poliitilise küpsuse proovikivist.
Eestis on presidendivõim piiratum, aga kõige teravamad kooselu probleemid, et mitte öelda kooselu reeglite rikkumised, on seotud olukorraga, kus Savisaar on Tallinna linnapea ja Ansip-Laar valitsuses. Selles kooselus on Keskerakond end tihti ülal pidanud valitsusvastase mässajana, kes oma tegudega paneb ka valitsuse astuma samme, mida normaalses õhustikus on õigem vältida.
Savisaarel ei kõlvanud oma juubelipäeval kiruda IRL-i ja Reformierakonna otsust müügi- ja paadimaks tagasi kutsuda. Seda tegi enamasti varjus püsiv abilinnapea Eha Võrk, kes rääkis omavalitsuse finantsautonoomia rikkumisest. Tema arvates rikkus valitsus kooselu reegleid.
Tegelikult on kooselu reegleid rikutud palju varem. Eriti räigelt toimus see läinud sügisel kohalike valimiste eel, kui linn reklaamis suure summa eest vähest abi, mida küttepuude ja kartulite näol linnarahvale jagada lubati. On enam kui sümboolne, et nood kartulid läksid lõpuks linnavalitsuse käes mädanema.
Seega kasutati kõige suuremas eelarvekitsikuses linna raha Keskerakonna reklaamimiseks, aga juriidiliselt oli kõik JOKK. Väga raske on Tallinna eelarveautonoomiat tõsiselt võtta, kui linnaelanikelt kogutud raha võib osutuda mädakartulimaksuks. Müügimaks, paadimaks ja tasulise parkimisala laiendamine – kõik nad on oma sisult mädakartulimaksud.
Tegelikult on Tallinn teinud karuteene ülejäänud Eestile. Parem olnuks kohalikke makse mitte diskrediteerida. Mädakartulimaksud hakkavad kibedalt lehkama, aga selles pole ju teised omavalitsused süüdi.
(2.juuni,
http://www.herkel.net/?menu_id... )
