Nii õiguskantsler kui ka riigikontroll hoiatasid tegevuspõhisele eelarvestamisele ülemineku eel, et olemas on suur oht, et sellest ei pruugi aru saada ei riigikogu liikmed ega avalikkus, ütles Madise.
"Päris suur oht on, et praegu koostatakse aastane riigieelarve nii, et ei avalikkus ega ka riigikogu liikmed ei saa sellest aru: ei näe, kust raha tuleb ja kuhu läheb. Põhiseadus aga ütleb, et kõik olulisemad riigi tulud ja kulud peab määrama riigikogu, sest Eestis riiki juhib riigikogu, mitte keegi teine," lausus õiguskantsler.
Madise tõi näiteks käesoleva aasta riigieelarve, kus on valdkonniti väga üldsõnalised programmid. "Näiteks justiitsministeeriumi all on vaid üks kantseliitlikult sõnastatud programm. Või võtame sotsiaalministeerumi, väga suured summad, meile kõigile väga olulised teemad. Kui soovid näha, kui palju raha vähi ennetusele ja varasele avastamisele ja väljaravimisele kulub, siis sa ei näe seda," lausus ta.
Foto: faksimil/UTTV
Madise sõnul on probleemiks olnud see, et tegevuspõhine eelarvestamine teoorias töötab, kuid praktika on olnud kehv.
"Ehk saab esialgu nii, et valitsus võtab teadmiseks, et riigikogu soovib oma põhiseaduslikku rolli täita ja koostab 2022. aastaks eelarve juba nii, et riigikogu saab oluliste kulututuste üle otsustada ja muuta rahaeraldisi, nagu seadus ette näeb. Edasi tehakse päris uus riigieelarve baasseadus, kus probleemid lahendatakse," rääkis õiguskantsler.
Madise sõnul on arusaadav, et tegevuspõhine eelarvestamine on mugav näiteks ministeeriumite kantsleritele, kes saavad terve eelarveaasta jooksul riigikokku minemata ja saadikutele põhjendamata tõsta raha ümber näiteks palkade ja majanduskulude ja ürituste vahel.
"See on loomulikult mugav, aga riigikogu roll peaks olema, et ta ei anna järele sellisele mugavusele. Sest avalikkusel õigus teada ja riigikogu liikmetel on lausa kohustus otsustada nende (kulu- ja tulu)ridade üle," ütles Madise.
Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd pöördus mullu detsembris õiguskantsleri poole, kuna tema hinnangul ei võimalda liigse üldistusastmega koostatud riigieelarve täita riigikogul põhiseaduslikku kohustust eelarvemenetluses kaasa rääkida. Õiguskantsler nõustus, et eelarveküsimuste otsustamine on läinud lubamatus ulatuses üle valitsusele.
Erikomisjon: parlament peab saama tagasi võimu riigieelarve üle
Ka riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon neljapäevasel istungil, et riigieelarve baasseadus peab muutuma selgemaks ja läbipaistvamaks ning otsustuspädevus olema riigikogul.
Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles, et riigieelarve on muutunud läbipaistmatuks ja parlament on konkreetsete kuluvalikute üle kaotanud otsustuspädevuse. Ta lisas, et komisjon toetab õiguskantsleri väljendatud seisukohta, mis puudutab vajadust suurendada parlamendi otsustuspädevust eelarve protsessis ja tagada eelarve selgus.
Selleks otsustas komisjon küsida 4. juuniks fraktsioonidelt ja parlamendi komisjonidelt arvamust, millised on nende ootused parlamendi rolli suhtes eelarve protsessis ning eelarve detailsuse ja liigendustaseme üle.
Reinsalu sõnul kavatseb erikomisjon veel sellel istungjärgul kohtuda rahandusministriga ja arutada need ootused läbi. "Soovime esitada parlamendi ootused uue, 2022. aasta eelarve suhtes," ütles ta.
Rahandusministeeriumilt küsib komisjon võrdluse saamiseks ülevaadet, kuidas kajastatakse tegevuspõhist eelarvet erinevates riikides.
Komisjoni liige Annely Akkermann (Reformierakond) ütles, et kuigi 2020. aasta eelarvega võeti kasutusele tulemus- ja tegevuspõhine eelarvestamise metoodika, siis rakendati sellest ainult õige väike osa.
"Riigieelarveseadusega peaks olema täpsemalt määratletud kuidas seda tehakse, missugused struktuurid on loodud ja kui suured on nende kulud liikide lõikes. Ainult sellisel juhul saaks riigikogus sisuliselt arutada, kust, kuhu ja kui palju raha tõstetakse," rääkis Akkermann.
Akkermann tõi näiteks, et sama probleemi illustreerib hetkel kaitseministeeriumi haldusalas toimuv vaidlus kaitseväe puhkpilliorkestri üle. "Täna on riigikogu selle üle otsustamise delegeerinud ministri tasemele ja see omakorda kaitseväe juhi tasemele, aga riigieelarve baasseaduse muutmisega saab riigikogu nõuda valitsuselt 2022. aasta eelarve esitamist detailsemal kujul, et sisulised arutelud ja otsused tuleksid tagasi Riigikogu saali, kus on nende koht vastavalt põhiseadusele," ütles Akkermann.
Riigikogule on vastavad soovitused andnud nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör ning rahandusministeerium on asunud eelnõu välja töötama.
Toimetaja: Evelyn Villers, Marko Tooming https://www.err.ee/1608219148/...
