Nimelt oli Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Antsust saanud Helsingi Ülikooli arhitektuuriala üliõpilane. Kuid puhkenud Talvesõda tegi õpingutele lõpu, Antsu arhitektidiplom pärineb hoopis Münchenist. Töötas mõne aasta Saksamaal, siis oli juba õppejõuks Rootsis ning 1949.a. kutsuti õppejõuks Kanadasse. Samas tegutses aastaid ka Antsu oma arhitektuuribüroo.
Saatuse tahtel süvenesid kuulmishäired, mis alul muusikukarjäärile lõpu tegid ning hakkasid ka arhitekti tegevust takistama.
65-aastane Ants lõpetas tegutsemise arhitektina ning istus uuesti ülikoolipinki, temast sai Ontario Kunstikolledzhi üliõpilane. Põhihuviks keraamika, õppis ühtlasi klaasikunsti, joonistamist ning maalimist. Diplom tuli 75-aastasele Ants Elkenile 1992. aasta kevadel.
Ta on Toronto Ülikooli arhitektuurifakulteedi emeriitprofessor, Kanada Arhitektide Liidu auliige (Fellow of the RAIC) ning 1994. aastast liige Kanada Kunstiakadeemias (The Royal Canadian Academy of Arts).
Saatuselöögid pole vähenenud, tekkisid probleemid silmanägemisega. Viimastel aastatel on ta olnud sunnitud loobuma tegevkunstniku staatusest, mis aga meest murdnud ei ole ning auväärne vanahärra on elavas ühenduses siinse eesti ühioskonna kultuuri- ja seltskondliku eluga.
13. mail k.a. korraldab ta Toronto Eesti Majas koos oma akadeemilise poja, arhitekt Toomas Tammega suurürituse, kus saate kontakti mõlema mehe töödega kaunite kunstide vallas. Näituse osa avatakse kell 16 ja alates kella 18-st läheb see sujuvalt üle vastuvõtuks sõpradele kõnede, suupistete ja veiniga. Ants ja Toomas loodavad, et neil on piisavalt sõpru, kes kohale tulevad. Pileteid ei müüda, küll on müügil meeste loomingut. Kohtumiseni.
