Turneed alustati Hollandi Rotterdamist, edasi Kölni, Dortmundi, Stuttgardisse, Karlsruhesse. Lõppkontsert toimus Frankfurdi kuulsas Vanas Ooperis. Nii konservatiivne saksa publik kui ka nõudliku maitsega muusikakriitikud võtsid väikese maa suure dirigendi juhatatud kontserdid ülisoojalt vastu, ovatsioonideks paisuvatel aplausidel, samuti nagu encore'del, ei tundunud olevat lõppu.
Göteborgi Sümfoonikud on Rootsi rahvusorkester, mis tähistab mõne aasta pärast oma 100. sünnipäeva. Tänapäeval mängib orkestris 108 muusikut ning alates a. 1980, mil antakse kontserte peadirigent Neeme Järvi taktikepi all, on orkester saavutanud nii Euroopas kui ka kogu maailmas kahtlemata juhtiva rolli, kusjuures maestro ise on arvamusel, et just Göteborg on parim koht hea muusika produtseerimiseks. Hea muusika ei tunne teatavasti geograafilisi piire.
1937. a. sündinud eestlane, keda Oliver Kautny nimetab meie aja juhtivaks dirigendiks, juhatab peale rootslaste rahvusorkestri tänaseks juba 16 aastat USAs Detroidi sümfooniaorkestrit — uus kolmeaastane leping sõlmiti alles aasta tagasi. Orkestri juhatuse esimees Peter D. Cummings nendib, et Järvil on olnud muusikutele mõõtmatu mõju. Ka viiuldaja Beatriz Budinszky räägib rahulolevalt, et eestlasest maestro on näide juhist, kes oskab olla härrasmees, tal on karisma ning ta on ennastunustavalt entusiastlik. Kuid dirigent tõstab oma taktikeppi veel ka Bostoni, Chicago, Philadelphia, Londoni ning Berliini orkestrite ees.
Tõepoolest, kui jälgida ajakirjandust või muusikaturgu, siis on lausa hämmastav, kust võtab maestro oma energia. Murega jälgisime aasta tagasi armastatud muusiku kokkuvarisemist, millest tänaseks ei ole aga enam jälgegi näha. Järvi on suurepärases vormis, öeldes hiljuti ajalehele Detroit News: „Tunnen end suurepäraselt, kuid pean olema ettevaatlik. Seda enam, et uus tugev dirigentide põlvkond on peale tulnud.“
Järvi dirigeeritud repertuaar koosneb põhiliselt tundmatutest nimedest nagu Stenhammer, Steinberg, Berwald või teised, samas ei unusta ta kunagi eesti heliloojate teoseid. 13 aastat juhatas ta Estonia teatri orkestrit ning dirigeeris esimesena Eestis Arvo Pärdi teoseid. Pioneeritöö on jäänud kahtlemata tänaseni maestrole eriliselt südamelähedaseks.
Neeme Järvi on globaalsusest ja avatusest hoolimata jäänud oma südames eestlaseks. Saksa ajakirjanikule rääkis ta suure entusiasmiga laulupidudest, mis on tõstnud väikese Balti vabariigi poliitilist enesekindlust; riigi, mis oli sunnitud aastakümneid elama venelaste dirigeerimisel. Ja just eestlasena kingib Järvi St. Petersburgi linnale selle 300. sünnipäeva puhul 11. mail linnale, kus ta kunagi õppis, Rimski-Korsakovi ja Glazunovi õpilase, oma kaasmaalase Rudolf Tobiase teose „Joonase lähetamine“ esituse.
Maestro Järvi on Saksamaalt lahkunud, kuid tema muusika hingus jääb siia veel kauaks hõljuma. Need, kes kontserditest kõhtu täis ei saanud, võivad 350 st CD-st alati muusikatoitu juurde saada.