Seoses Euroopa nädalaga tõi Magdeburgi teater lavale dramaturg Nadja Hessi lavastuses Jaan Tätte „Silla“ lühendatud ettelugemise versioonis, Leele osas Tabea Scholz, Sten – Christian Poewe, Knaut – Gottfried Riemer, Maara – Gisela Hess jt. Peale etendust toimus diskussioon, kuhu olid külalistena kutsutud Tiina Tuhkur-Koch ja allakirjutanu Saksa-Eesti Foorumist.
„Sild“ pakub vaatajale paralleelide tõmbamise võimalust oma eluga. Pealtnäha on kõik lihtne. Ühel puusillal kohtuvad tütarlaps ja noormees. Neiu räägib endast, oma unistustest ja meestest. Ta otsib armastust ja loodab, et öeldaks kolm tähtsat sõna: „Mina armastan sind.“ Kes ei ole võimeline neid sõnu ütlema, ei saa kunagi teada, mis on armastus. Hess kirjutas lavastuse juurde: „Kaasaegses keeles ei kirjelda Tätte mitte ainult modernset „mina“-inimest, vaid ta toob teatrilavale tagasi lihtsa ja romantilise armastuse. Seetõttu pole ime, et Tätte on praegu üks edukamaid kaasaegseid eesti näitekirjanikke.“ Jaan Tätte, kes on sündinud 1964. aastal, alustas kohe peale Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri lõpetamist 1990.a. näitlejana tööd Tallinna Linnateatris. „Ta on üks neid mehi, kes muudavad maailma, tema vaated ja mõtted lähevad inimestele korda,“ kommenteeris Märt Kubo. Teatriringkondade jaoks on noorest näitekirjanikust saanud omamoodi Eesti visiitkaart Euroopas. Ta räägib olulistest ja inimlikest asjadest, räägib siiralt ja ilma valehäbita. See teeb tema näidendid mõistetavaks ka teises kultuuriruumis. Tätte on Saksamaalgi juba tuttav, sest tema esiknäidendit „Ristumine peateega“ on esitatud juba mitmetes linnades nagu Hannoveris, Ingolstadtis, Hamburgis, Konstanzis, Stuttgardis ja Würzburgis.
Magdeburgi teatrihuvilised võtsid näidendi soojalt vastu. Peale etendust oli neil võimalus küsimuste esitamiseks. Erilist huvi tunti, millist rolli mängib Tätte Eestis ja kuidas on kodumaal vastu võetud tema näidendid. Külastajatele oli huvitav kuulda, et Tätte ei ole ainult dramaturg ja näitleja, vaid ta on Eestis tuntud ka muusiku ja laulude autorina. Samuti esitati küsimusi selle kohta, kuidas finantseeritakse Eestis kultuuri. Sakslased kuulasid „kadedusega“, et juba Eesti Põhiseaduses seisab, et riik on kohustatud keelt ja kultuuri säilitama, seetõttu on ka iseenest mõistetav, et riik jagab oma eelarvest kultuurile võrdlemisi suuri summasid. Näiteks aastal 2002 sai Rahvusteater „Estonia“ Kultuuriministeeriumi eelarvest 17,4% ning kokku jagatakse toetusi 20-le erinevale teatrile. Samuti võib teatripilet maksta ainult 1% kodanike keskmisest sissetulekust. Seega ei saa eesti teatrid üldsegi mitte kurta külastajate puuduse üle. Saksamaal seevastu on teatrid momendil kroonilises raha ja külastajate puuduses. Magdeburgi linn on olnud sunnitud isegi sulgema rahapuuduse tõttu kaks raamatukogu. Aktiivselt diskuteeriti selle üle, kuidas võiks teatrite majanduslikku olukorda parandada.
Kokkuvõttes võib öelda, et õhtu rikastas kõiki, nii külastajaid, kui külalisi. Siinkohal eriline tänu Tallinna Linnateatri avalike suhete osakonna juhile Marion Leppikule, kes aitas meid ürituse ettevalmistamisel.
Magdeburgis lavastati Jaan Tätte „Sild“
Kultuur
TRENDING
