SI-83
"Kõige olulisem, mis selgus tööd tehes, on tõdemine, et Euroopa Liidu põhiseaduse jõustumine Eestis tähendaks Eesti riigi lõppu," räägib töö autor, rahvusvaheliste suhete ja Euroopa uuringute magister Argo Loo.

Meie põhiseaduse § 1 ütleb teatavasti, et Eesti iseseisvus on aegumatu ja võõrandamatu. Tuginedes sellele sättele, jõudis Eesti põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon (koosseisus Paul Varul, Uno Lõhmus, Kalle Merusk, Heiki Pisuke, Jüri Raidla, Märt Rask, Heinrich Schneider, Eerik-Juhan Truuväli, Henn-Jüri Uibopuu) oma lõpparuandes “Võimalik liitumine Euroopa Liiduga ja selle õiguslik tähendus Eesti riigiõiguse seisukohalt” järeldusele, et: „ISESEISVUS tähendab, et põhiseaduse järgi ei saa Eesti Vabariiki muuta mõne teise riigi liitosaks, liitriigi osariigiks. Ta peab jääma iseseisvaks riigiks, mille üle ei tohi olla mingit teist kõrgemat juhtivat võimu. See on ka mõistetav, kuna üldtunnustatud käsitluse kohaselt lõpetavad föderatsiooniks koonduvad riigid eksistentsi ja nende asemele tekib uus riik, liitriik.“

Seega ei ole mõeldav, et Eesti territooriumil saaksid kehtida seadused, mis on kõrgemad Eesti põhiseadusest; vastasel juhul ei ole Eesti iseseisev riik.

Belgia peaminister Guy Verhofstadt kinnitas 26. novembril 2003 Wall Street Journal Europe´is, et "Euroopa Liidul on kõik föderaalriigi tunnused ... Lõppkiviks [cap stone] on Euroopa põhiseadus". Saksamaa Euroopa asjade minister Hans Martin Bury ütles tänavu, et „põhiseadus on Euroopa Ühendriikide sünnitunnistus“. ( Die Welt, 25. veebruar 2005).

E Liidu põhiseadus näeb muuhulgas ette „igasuguse kontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel“ (III-265.2e), Eesti kaotaks vetoõiguse piirikontrolli, sisserände ja varjupaiga poliitikas, näiteks viisade ja pikaajaliste elamislubade andmisel. Liikmesriikidele jääksid europõhiseduse jõustumisel riikluse seisukohalt teisese tähtsusega valdkonnad nagu inimeste tervise kaitse ja parandamine, tööstus, kultuur, turism, haridus, noorsugu, sport ja kutseõpe, kodanikukaitse, halduskoostöö; kuid ka neil aladel võib E Liit vastu võtta nn täiendavaid meetmeid.

Eesti euroekspert Anneli Albi järgi oli juba 2002. aastal E Liidu puhul tegu pigem liitriigiga, sest 2/3 seadusandlusest tuli EList, kuid kindlasti ei olnud tegu unitaarriigiga, sest E Liidu liikmesriikidel oli veel iseseisva riigi tunnuseid. Järgmine samm, europõhiseaduse vastuvõtmine ja jõustamine Eestis oleks aga riikluse lõpp, jõuab oma uurimuses järeldusele Argo Loo.

Argo Loo magistritööd saab lugeda SI portaali alajaotusest Uurimused.

Allikas: Argo Loo
Kontakt:
SI portaal http://si.kongress.ee



--------------------------------------------------------------------------------


e-mail:
portaal: http://si.kongress.ee

SI teadete arhiivid:
* www.kongress.ee
* www.hot.ee/teadmiseks

* SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.
Interneti kaudu levitamine: saatke teade e-mailiga edasi, riputage netikommentaaridesse, listidesse ja veebidele
Paberil levitamine: andke teade tuttavale lugeda, riputage stendile
* Soovitage tuttavatel lugeda SI uudiseid ja saata liitumiskiri aadressil .
* Kui soovite loobuda teadete saamisest, saatke kiri .
* Teave kestab.

Märkmed: