Hoolimata pidevast liikumisest manala suunas, on järjekindlalt peetud traditsioonilist metsameeste kohtumist Sault Ste. Marie linnas. 31. juulil 2002 tähistati 55. aastapäeva ning kokku tuli 7 endist metsameest koos abikaasadega.

Meenutati endiseid metsapäevi ja kadunud metsakaaslasi. Eesti noored tundsid end vabade inimestena Kanada metsades. Ei olnud sundijaid ega üleõla piilujaid. Langetati paberipuid ja lõigati neid nelja jala pikkusega tükkideks. Langetamisele järgnes riita ladumine — viimaste mahu alusel määrati töötasu. See töö kestis kuni 1948. aasta kevadeni.

Paberipuudeks olid peamiselt must kuusk ja balsami nulg. 50 kordi saavutamisel tõusis töötasu 4.50 dollarilt viiele dollarile kordilt.

Esimesele metsameeste salgale järgnes peagi uusi eesti noormehi LongLac Pulp and Paper Co. juurde, kus samuti langetati paberipuid. Tingimused olid sarnased Abitibi Power and Paper kompanii teenistujate omadele. Eesti mehi liikus ka Vancouveri saarele, kus peagi alustati metsaoperatsioone ettevõtjatena. Nende elust on palju kirjutatud eestikeelsetes ajalehtedes ja isegi raamatutes.

Pidulikul koosviibimisel Sault Ste. Marie linnas osalesid lisaks kohalikele ka Boris Aukmann USA-st ja Raimund Piirvee, kutseline metsateadlane, kes elab Barrie linnas Ontarios.

Istuti koos, söödi ja joodi. Muusika eest hoolitses endine metsamees Dimitri Pihelgas, kes on „kutseline jõuluvana“ Sault Ste. Marie’s, olles oma pika hõbevalge habemega kohalike laste silmarõõm.

Metsaõhk teeb mehe vabaks. See kehtib ka paljude tublide naiste kohta, kes samuti alustasid uut elu Kanada metsades.

Palju tänu kokkutuleku organisaatoritele, kelleks olid Ants Lübek, Udo Sillavere ja Dimitri Pihelgas. Koosviibimisel otsustati jälle kokku tulla viie aasta pärast — see oleks 2007. aastal. Elame ja näeme!

Märkmed: