*
Mai Murdmaa ballett on loodud Fjodor Dostojevski romaani „Kuritöö ja karistus“ ainetel. Etenduse keskseteks karakteriteks on kolm äärmuslikku tegelast – kurjategija Rodion Raskolnikov (Sergei Upkin), tänavatüdruk Sonja Marmeladova (Eve Andre) ja politseinik Porfiri Petrovitš (Vitali Nikolajev). Lavale on toodud ka mõrvatud vanaeit, keda tantsib Dmitri Kruus.
Sügavas kriisis ja süümepiinades vaevlev Raskolnikov leiab hingerahu armastatud naise ning jumalasõna abil. Tundub uskumatuna, et Pärdi muusika ei olegi Murdmaa balleti jaoks kirjutatud, vaid Murdmaa on balleti kirjutanud Pärdi juba olemasolevatele teostele. Balletis on kasutatud Pärdi klaveripala „Aliinale“ (tänavatüdruku lapsemeelsuse rõhutamiseks) ja Credot, mis on kogu etenduse müstiliseks kulminatsiooniks. Laval on kokku saanud kaks „eestimaist“ meistrit - helilooja ja ballettmeister - ja teatriime ongi sündinud! Ja seda siinsamas, vihmaudus tukkuva väikese teatri lavalaudadel, ilma erilise eelreklaamita, väikesearvulise publiku ees. Tõesti - teatriime ei hüüa tulles!
Kodus kavalehte sirvides saan teada, et Mai Murdmaa ballettides on tantsinud Mihhail Barõšnikov, Natalja Makarova, Nikita Dolgušin jt. Nende maailma suurimate tantsutähtede nimed ei vaja ilmselt tutvustamist ka tantsukaugetele kultuurinautijatele.
Ballettide kõrval võiks muusikateatrite püsirepertuaaris olla ka eesti heliloojate klassikaks kuulutatud ooperid, näit. Eduard Tubina „Barbara von Tiesenhusen“ ning „Reigi õpetaja“. Kui huvitavaid rollilahendusi ja vokaalset proovilepanekut need noortele lauljatele võimaldaksid.