Eesti Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.
Statistikaameti analüütik Jane Leppmets sõnas, et mais hakkas kaubavahetus pärast aprilli kasvu taas kahanema, kui vähenes nii kaupade eksport kui ka import. „Suurim mõjutaja oli reeksport, mis vähenes mais 2023. aastaga võrreldes 10%,“ täiendas Leppmets.
Kaupadest eksporditi mais enim elektriseadmeid (14% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid (11%). Aastases võrdluses vähenes kõige rohkem transpordivahendite (49 miljoni euro võrra ehk 25%) ja mineraalsete toodete (24 miljoni euro võrra ehk 14%) väljavedu Eestist. Enim ehk 15 miljoni euro võrra (9%) suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.
Eesti päritolu kaupade eksport kahanes 3% ning nende osatähtsus koguekspordis kasvas aastaga 2 protsendipunkti võrra, moodustades tänavu mais 66% koguekspordist.
Mais eksporditi kaupu kõige rohkem Soome (15% koguekspordist), Lätti (13%) ja Rootsi (10%). Soome ja Rootsi viidi enim elektriseadmeid ning Lätti mineraalseid tooteid. Mullusega võrreldes vähenes kaupade eksport enim Leetu (17 miljoni euro võrra ehk 12%) ja Venemaale (16 miljoni euro võrra ehk 29%) ning kasvas Norrasse (16 miljoni euro võrra ehk 27%) ja Saksamaale (14 miljoni euro võrra ehk 13%).
Mais imporditi kaupadest enim põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14% koguimpordist), elektriseadmeid (12%) ja transpordivahendeid (12%). Aastatagusega võrreldes vähenes kõige rohkem mehaaniliste masinate (67 miljoni euro võrra ehk 30%), transpordivahendite (56 miljoni euro võrra ehk 22%) ning elektriseadmete (41 miljoni euro võrra ehk 16%) sissevedu. Enim ehk 26 miljoni euro võrra (12%) kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade import.
Peamised impordipartnerid mais olid Soome (15% koguimpordist), Leedu, Saksamaa ja Läti (kõik moodustasid 11% koguimpordist). Soomest ja Leedust imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ning Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastases võrdluses vähenes kaupade import enim Soomest (60 miljoni euro võrra ehk 19%), Saksamaalt (55 miljoni euro võrra ehk 23%) ja Rootsist (51 miljoni euro võrra ehk 33%) ning kasvas Belgiast (14 miljoni euro võrra ehk 37%) ja Indoneesiast (14 miljoni euro võrra ehk 15 korda).
