11.02.2013
Kristjan Pungas, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas majandus eelmise aasta neljandas kvartalis 3,7 protsenti, kolmanda kvartaliga võrreldes 0,9 protsenti ning aasta kokkuvõttes 3,2 protsenti. Majanduskasv oli oodatust kiirem tänu positiivsemale teisele poolaastale - sisenõudluse kasv kiirenes ning vaatamata nõrgenevale välisnõudlusele oli eksport tugeva elektroonikasektori tõttu kasvutrendil.

Seoses edusammudega EL võlakriisi lahendamisel hakkas majanduse kindlustunne möödunud aasta lõpukuudel Euroopas paranema. Vähestel EL riikidel, sealhulgas Eestil, on kindlustunne püsinud ajaloolisest keskmisest kõrgemal tasemel.

Neljandat kvartalit iseloomustas Euroopa majanduse, sealhulgas Eestile oluliste ekspordiriikide kasvuprognooside langetamine. Samas viitasid mitmed tegurid päästepakettide positiivsele mõjule - euro vahetuskurss tugevnes ja majandusraskustes Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade intressid alanesid. Siiski läheb euroala majanduse kasvule pöördumisega veel aega.

Eesti majanduskasvu toetas neljandas kvartalis info- ja side, transpordisektor, laomajandus ning hulgi- ja jaekaubandus, kus lisandväärtuse suurenemine on seotud peamiselt sisetarbimisega. Positiivselt panustas majanduskasvu ka töötlev tööstus tänu elektroonikaseadmete tootmise kiirele kasvule, kus mahud suurenesid aastaga pea 60 protsenti. Enamikes tööstusharudest jätkus langus seoses ekspordi vähenemise ja nõrgenenud nõudlusega siseturul.

Elanike sissetulekute kasv toetas tarbimiskulutuste tõusu. Töötajate palgatulu aastakasv püsis maksu- ja tolliameti andmetel kolmanda kvartali tasemel, ulatudes 7,5 protsendini. Jaekaubanduse näitajate põhjal võib eeldada, et eratarbimise kasvutempo neljandas kvartalis veidi aeglustus.

Kuigi eksport detsembris langes, oli kaupade eksport neljandas kvartalis tervikuna tugev, suurenedes ligi 10 protsenti. Ekspordi kasvu toetas mobiilsideseadmete ja toiduainete suurem väljavedu ning tehnilise mõjuna aastatagune madal baas. Kõrge investeerimisaktiivsuse tõttu ületas impordikasv eksporti. Arvestades peamiste kaubanduspartnerite majanduste jahtumist on edaspidi oodata ekspordikasvu aeglustumist.

Majanduse olukord püsib stabiilne ka selle aasta alguses, kuid majandusharude mõnevõrra halvenenud kasvuootused viitavad kasvutempo aeglustumisele. Investeerimisaktiivsust mõjutab valitsussektori investeeringute vähenemine EL-i abivahendite ja väiksemate kvoodiinvesteeringute tõttu. Välisnõudluse nõrkus jõuab eeldatavalt ekspordinäitajatesse tänavu suuremal määral, kuna möödunud aasta lõpukuudel oli väljavedu enamikes harudes aeglustuv. Välisnõudluse riskidele viitab ka detsembris toimunud ekspordi vähenemine.

Rahandusministeerium avalikustab kevadise majandusprognoosi aprilli alguses.

Märkmed: