Statistikaamet korrigeeris kolmanda kvartali SKP reaalkasvu aastases võrdluses 2,2%-le (kiirhinnang oli 2,1%). Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna kasvas SKP eelmise kvartaliga võrreldes 0,4%. SKP kasv on selle aasta esimese kolme kvartali jooksul järk-järgult kiirenenud. Jooksevhindades suurenes SKP 3,5%. Selle aasta nominaalkasv on eelmise aastaga võrreldes oluliselt aeglustunud (eelmisel aastal 6,2%, selle aasta kolme kvartali jooksul 3,8%).



Tootmise poolel panustasid SKP kasvu kõige enam töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala ning ka kiire käibemaksu laekumise tõttu netotootemaksude reaalkasv (kõikidel kasvud 5-6%). Töötleva tööstuse tootmismahu kasvu toetas peamiselt tugevnenud müük ekspordiks, samal ajal kui müük koduturule on kogu aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilne. Töötleva tööstuse nii ekspordikäibe kui ka tootmismahu kasvu panustasid kolmandas kvartalis kõige enam elektroonikatööstus, metalltoodete tootmine ning masinate ja seadmete paigaldus ja remont.



Samuti näitasid tugevat kasvu puidutööstus, toiduainete- ja joogitootmine. Hulgi- ja jaekaubanduse kasv tuli peamiselt tugeva reaalpalgakasvu toel suurenenud jaekaubanduse lisandväärtusest. Hulgikaubanduse lisandväärtuse kasvu pidurdas jätkuvalt aga eelmisel aastal kütuse käibemaksupettustega kunstlikult ülestõstetud ettevõtete käibe võrdlusbaas. Võrreldes käibega olid seetõttu möödunud aastal käibemaksulaekumised oluliselt tagasihoidlikumad. Praeguseks on turu korrastamise tulemusel käibemaksulaekumised paranenud ning need annavad tubli panuse majanduskasvu. Majanduskasvu pidurdasid enim aga ehitus-, transpordi- ja kinnisvarasektori lisandväärtuse vähenemine. Ehitusmahud on languses juba teist aastat järjest. Kolmandal kvartalil olid languses nii hoonete kui rajatiste ehitus. Samas, kui koduturul hoonete ehitus jätkuvalt kasvas, siis välisturul tehtavate hoonete ehitustööde käive langes tugevasti. Kokku vähenes välisturul tehtavate ehitustööde käive viiendiku võrra. Transpordisektori langust põhjustas peamiselt sektorit abistavate tegevusalade ja maismaatranspordi lisandväärtuse langus. Nii ehituse kui transpordisektori pikaajaline vähenemine on seotud jätkuvalt nõrga ja ebakindla väliskeskkonna ning sektoripõhise konkurentsiga.



Sisenõudluse kasv aeglustus kolmandal kvartalil investeeringute tugeva languse tõttu (-10%). Languses olid nii ettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud, kodumajapidamiste investeeringud jäid eelmise aasta kolmanda kvartaliga samale tasemele. Valdav osa investeeringute langusest tuli energeetikasektorist, samuti vähenesid investeeringud oluliselt veel põllumajanduses, veevarustuses ja mootorsõidukite müügis. Seevastu töötleva tööstuse ning ITK sektori ettevõtted investeerisid aastatagusega võrreldes rohkem. Vaatamata investeeringute vähenemisele on nende osakaal SKP-st jätkuvalt kõrge (26%). Eratarbimine kasv seevastu kiirenes (+5%) peamiselt toidukaupade ning transporditeenuste ja -kaupade tarbimismahu suurenemisega. Mõlemate kaubagruppide tarbimismaht on kasvanud hinnalanguse ning tarbijate ostujõu suurenemise toel. Järgmisel aastal netopalga reaalkasv kiireneb ning hoiab jätkuvalt nii jaekaubanduse kui kogu eratarbimise tugevat kasvu. Kuigi kogupalga osakaal SKP-st on sel aastal tasapisi vähenenud, on see eelmise aastaga võrreldes siiski kõrgem.



Pärast neli kvartalit kestnud langust, suurenes kaupade ekspordimaht kolmandal kvartalil 5% ning andis tugeva panuse majanduskasvu. Koguekspordi kasvu toetasid ka teenused, mis on selle aasta esimese kolme kvartali jooksul mõõdukalt suurenenud. Investeeringute vähenemine piiras aga importi (kasv +2% aastases võrdluses). Praegune sisenõudlus tugineb peamiselt tarbimise kasvule. Majanduse tasakaalu ja jätkusuulikkuse jaoks on tarvis investeeringuid suurendada. Investeeringud paranevad aga koos nõudluse ja kindlustunde kasvuga. Meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv järgmisel aastal tasapisi paraneb, mis peaks andma Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks. Kuigi allapoole riskid on veidi alanenud, on need jätkuvalt suured. Euroala järgmise aasta kasvu väljavaade on halvenenud, Venemaa majandus läheb langusesse ning ebakindlus välisnõudluse paranemise suhtes on jätkuvalt suur.



Statistikaamet viis oma ekspordi- ja impordiarvestuse alles nüüd vastavusse Eesti Panga maksebilansiga (alates 2010.aastast; seda oleks pidanud tegema juba septembris koos ESA2010 revisjoniga). Sellega suurenes kõikidel aastatel puhaseksport (2011-2013.aastatel 109-363 mln euro võrra), mis oleks pidanud muutma nii SKP väärtust kui ka selle kasvu. Kuigi ekspordi- ja impordikasvud muutusid, jättis Statistikaamet SKP väärtuse ja kasvu muutmata, ehk kogu täiendav revisjon (lisaks puhasekspordile parandati ka kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste impordi arvestust) paigutati statistilisse vahesse. Rahvamajanduse arvestustes viidi küll ekspordi ja impordi arvestus kooskõlla maksebilansiga, kuid SKP parandused lükati järgnevatel aastatel toimuvatesse revisjonidesse.



Küll aga muudeti selle aasta teise kvartali SKP kasvu väiksemaks (2,4% asemel 2,0%). Seetõttu korrigeerimine tõenäoliselt järgmise aasta alguses oma 2014.aasta majanduskasvu prognoosi (2%) mõnevõrra allapoole.
Mart Siilivask Swedbank.ee

Märkmed: