Kolmapäeva, 2. veebruari õhtul toimus Toronto Eesti Maja kristallsaalis Eesti Majandusklubi Kanadas (EMK) kõnefoorum, mis oli meelitanud kokku arvuka kuulajaskonna. Õieti ka vaatajaskonna, sest kahele lühireferaadile lisandusid valguspildid ja filmikaadrid. Teemad olid väga erinevad ja referentideks olid Toronto eestlane Jaan Meri ning Jim Tusty USA-st, kes isa poolt eestlane.
Meri teemaks oli „Digitaalsed muljed Hiinast: kükitav tiiger, peidus draakon“. Tusty kõneles kuulajaile tuttaval ja südamelähedasel teemal „Laulev revolutsioon“.
Õhtu avas Toronto Eesti Maja juhatuse liige arhitekt Tõnu Altosaar Jaan Meri tutvustamisega. Torontos hariduse omandanud insener on globaalsete mõõtmetega elektroonikafirma Celestica üks direktoreist, kelle paljude ülesannete hulka kuuluvad kõigi uute seadeldiste konstruktsioon, kinnisvarade üürimised ja ostud-müügid, keskkonnaga seotud programmid, kutsealane tervishoid ja julgeolek ning palju muud. Ettevõttel on üle 40 asukoha kogupinnaga 9 miljonit ruutjalga ja 40.000 töölist. Firma möödunud aasta sissetulek oli $8 miljardit USA vääringus. Meri reisib oma ametiülesannetes palju. Hiljutised projektid on teda korduvalt viinud Hiinasse, Singapuri, Taisse ja Rumeeniasse. Ainuüksi Hiinas on tal tulnud käia keskmiselt 6-8 korda aastas.
Solidaarsusest teise referendiga, kes eesti keelt ei valda, otsustati mõlemad ettekanded esitada inglise keeles. Meri rääkis äritsemise iseloomust, viisist ja otstarbekusest Hiinas ning põimis oma ettekande osavalt huvitavate valguspiltidega sealsetest linnadest ja seal perega veedetud jõudehetkdest. Hiina on ettevõtlikele ärimeestele suurepärane turg. Võrreldes ameerika mandriga, püstitatakse seal iga ehitus poole hinnaga, lisaks on tööjõud märksa odavam. 25 aastat tagasi oli Hiina peaasjalikult põllumajandusriik, nüüd aga ollakse urbaniseerunud — umbes 40% elab linnades. Töötute arv on suur. Edukaks äritegevuseks on tarvis tunda kohalikku mentaliteeti, nende ajalugu, kultuuri ja toidulauda (koos söögikommetega), on vaja palju kannatust ja ennekõike osata usaldada oma vaistu. Kui kohalike äripartneritega on kokkulepe saavutatud, tuleb muretseda viimane ja ülim — vastava parteifunktsionääri heakskiit. Sel pinnal on protseduur mõnikord tähtsam kui lõpptulemus. Viimast väidet tõestas referent ühe konkreetse ja mõnevõrra humoorika juhtumi najal. Pulkadega söömise osas soovitas ta kindlasti enne „kuiva drilli“ teha. Ka selleks olid tal head näpunäited varuks.
Jim Tustyt ja ta ameeriklannast abikaasat Maureeni tutvustas Eesti Vabariigi aupeakonsul Laas Leivat. Referendi isa oli tulnud Eestist Ameerika mandrile 1920-ndatel aastatel kümneaastase poisina. Kuigi ta eesti keelt ei valda, tunneb ta elavat huvi Eesti ja kõige seal toimuva vastu ning on korduvalt külastanud Eestit. Ta on New Yorgi filmikompanii Mountain View Group president. Hirvepargi sündmused ja Balti kett on temasse jätnud sügavad elamused ja ta on asunud koostama dokumentaalfilmi nimega „Laulev revolutsioon“, mille loodab linastada käesoleva aasta augustis. Ta rääkis esmalt oma Eesti muljetest ja kokkupuudetest ning asjaoludest, mis teda ajendasid asuma sellise projekti kallale. Laulev revolutsioon oli tema jaoks ainulaadne elamus. Ta imetles eestlaste tarkust ja meelekindlust kriitilistes olukordades. Iseseisvuse taotlejad tegid kõik, et mitte laskuda vägivallani, mis oleks vana korra kaitsjatele andnud põhjuse kasutada jõudu ja kõik oleks võinud lõppeda eestlastele drastiliselt.
Pärast oma sõnavõttu kulutas referent umbes 14 minutit, et näidata oma filmi toormaterjali — üksikuid kaadreid võtetega nii laulupidudest kui paljudest avaliku elu tegelastest, kelledest jäid meelde Tunne Kelam, Marju Lauristin, Mart Laar, Imre Sooäär oma emaga, vabadusvõitleja Heino Noor ja viimane metsavend Alfred Käärman, kes näitas oma hästimaskeeritud punkrit, kus ta veetis hulga aastaid. Filmi kogukestvus on umbes 90 minutit.
Mõlemad ettekanded võeti vastu tugevate ovatsioonidega. EMK juhatuse liige Tiiu Võhma tänas referente ja palus neid jääda paigale, et vastata publiku võimalikele küsimustele. Neid oli üsna ohtralt ja mõlemal tuli anda lisaseletusi. Baar tagaseinas veini ja juustuga pidi ootama. Lõpuks jõuti siiski niikaugele, et EMK esimees Uno Jaason andis loa sinnapoole siirduda, kuid alles pärast reklaamipausi. Esimees on ilmselt oma ülesannete kõrgusel, kuna väitis kaljukindlalt, et iga majandusliku ilmega ürituse juures peab olema „commercial-break“. Seekord kutsus ta kõiki osa võtma 24. veebruari õhtul toimuvast üritusest, milleks on informaalne „äri-talk“ ja „pub-night“ (segakeele kasutamine on sihilik — sama informaalne kui üritus ise). Ühtlasi tuletas meelde, et iga kuu viimase neljapäeva õhtul tullakse kokku investeeringu-grupi koosolekuks ja mõttevahetuseks.
Kuulajaskonna hulgast kostus palju positiivseid kommentaare kordaläinud kõnefoorumi kohta. Võib arvata, et referentidel tuli vastata veel paljudele küsimustele, mis varem kuivade kurkude tõttu kuuldavale ei tulnud.
Majandusklubi kõnefoorum (1)
Eestlased Kanadas | 11 Feb 2005 | Eerik PurjeEWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
päris hea jutt oli aga mulle eriti ei meeldinud
Eestlased Kanadas
TRENDING
