Eesti Majandusklubil on kenaks traditsiooniks sügisene koosviibimine, mis toimub mardi- ja kadripäeva vahelisel ajal ja kus süüakse Eesti kombekohaselt mardihane. Ega seda hane ju muidu nii tihti ei saa — ja eriti hästi passib ta just nüüd novembrikuus, kus Tänupühade aegne kalkun juba unustatud ja suured jõulusöömaajad nädalate kaugusel ees ootamas.

Kui eelmise aasta koosviibimine tõi kokku 75 mardipeolist, siis seekord oli mardihane nautijaid umbes 10 inimese võrra vähem, kuid Eesti Maja kohvik oli eelmisel reedeõhtul rahvast tulvil ja lõbus pidu koos tantsuga kestis hiliste tundideni.

Algas pidu nagu ikka kokteilitunniga, kus kohtuti nii nendega, keda poldud ammu nähtud kui vahetati ka värskeid teatrimuljeid — just eelmine õhtu oli toimunud Eesti Rahvusteatri etendus "Vaheliku vapustused", mida ka mitmed majandusklubi liikmed vaatamas käisid.

Köögipoolel käis samal ajal usin töö: sellest andsid märku aeg-ajalt ruumi hõljuvad isuäratavad praelõhnad, andes märku, et suurepärane söögiaeg pole enam kaugel. Üsna pea palutigi kõiki laudadesse istuda ning klubi esimees Arvo Vahtra lausus tervitussõnad, märkides, et nagu näha, on klubi igati hea tervise juures ja liikmete arvu vähenemine ei ole siin probleemiks: seda tõestab fakt, et üha enam inimesi on otsustanud majandusklubi sõbralikku perre astuda. Hr. Vahtra tutvustaski uuemaid liikmeid, kelleks on Jaan Vares, Heikki Leesment ja Gunnar Lindberg.

Seejärel jagati välja laululehed ning laulude juhtimisele asusid Guido Laikve ja Enn Kiilaspea, soovitades laulda südamest ja hingest, siis tuleb ka parem söögiisu: ja ühisel jõul ja mitmel häälel kõlas esmalt traditsiooniline mardilaul "Mart see tuleb materdades..." ja kõigile tuntud "Lõbus õllepruulija". Andes lootust, et laul meelitab ka haned ahjust välja...

Vahepeal olidki Enno Õunapuu ja ta abilised mardihaned ahjust välja võtnud ja söögiaeg võis alata. Peapiiskop Udo Petersoo ütles söögipalve ning laudkondade kaupa astutigi laua juurde, kus ootasid ahjukartulid, kapsad, kõrvitsasalat ja muu isuäratav. Hanejagamise ülesanded olid seekord kohviku töötaja Sirje käes, kes polnud jagamisega sugugi kitsi ning uuris enne sobiva tüki andmist iga sööja soove. Hane jätkus koguni nii palju, et kõiki kutsuti tagasi teisele ringile.

Maitsva õhtusöögi järel läks taas lauluks klubi muusikameeste juhtimisel: kõlasid klubi hümniks nimetatud "Raha paneb rattad käima", "Mullu mina muidu karjas käisin", "Vändra metsas Pärnumaal" jmt. Kohvi ja tordi söömise ajal rääkisid lõbusaid nalju Guido Laikve ja Valdu Loit, elavdades piduliste huumorimeelt nõnda, et naljade rääkimine jätkus ka laudkondades. Tuju oli kõigil hea ja üsna pea läks ka tantsuks, Enno Õunapuu asus laulma ja pilli mängima ja repertuaar viis rahvast päris mitmele maale. Tore pidu lõppes tunduvalt peale südaööd.

Märkmed: