Maailmas on praegu kaks võimsat majanduspiirkonda — Põhja-Ameerika Ühisturg (North American Free Trade Association, NAFTA), kuhu kuuluvad Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Mehhiko, ning Euroopa Liit. Esimene on ülemaailmsest majanduslikust tagasilöögist kosumas. Kanada majandus on tänu madalale dollarile olnud tugev, sest see on soodustanud eksporti, mis on suur osa Kanada majandusest. Ameerikas ollakse tagasilöögist kiiremini üle saamas tänu hiljutisele tulumaksude vähendamisele kapitali dividendide pealt, mis soodustab investeerimist Ameerika majandusse. Ameerikale ennustatakse nüüd 4%-list majanduskasvu eeloleval aastal. See peaks küllusega tagastama selle tulumaksude puudujäägi, mida nende vähendamine endaga kaasa tõi.

Euroopa Liidus on praegu 14 miljonit töötut ja ennustatav majanduskasv on palju väiksem kui Ameerikas. Selle peamiseks põhjuseks on liikmesriikide majanduste ülereguleeritus ja ettevõtete kõrged tulumaksukoormused, mida majanduslikult lühinägelik sotsialistlik mõtlemine ja selle ideede rakendamine üldiselt vasakpoolse ajakirjanduse piitsutustel on ellu viinud. Inimlikust vaatevinklist on tore küll, kui riigi seaduse alusel on kõigile riigi töötajatele garanteeritud vähemalt neli nädalat puhkust aastas; on seadusega karmilt keelatud nädalas rohkem töötada kui 35 tundi või on töötaja lahtilaskmine seotud suurte kuludega. Kui aga selle tagajärjeks on konkurentsivõime kahanemine võrreldes teiste riikidega ja sellest tulenev töökohtade kadumine ning majanduse vaesumine, siis lõpuks kannatavad kõik selle all. Sellest on hakatud aru saama ja isegi sotsialistlikud valitsused on asunud olukorda reformide kaudu parandama.

Kommunistliku Hiina majanduskasv on aga 7% ümber aastas või veelgi kõrgem ning paljud lääne majandusteadlased ennustavad, et aastaks 2025 ületab kommunistliku Hiina majandus Ameerika oma ja saab sellega maailma võimsaimaks majanduseks. Sellega kaasneb ka poliitiline võim maailmas. On üllatav, et puna-Hiina valitsejad on praegu suutnud säilitada diktaatorliku võimu oma rahva üle ja samal ajal võimaldanud kontrollitud eraettevõtlust, mis laseb majandusel nii võimsalt kasvada. Paljud on senini arvanud, et tugev majanduskasv on võimalik ainult demokraatlikes ühiskondades, kus valitseb ka poliitiline vabadus. Tahaks siiski loota, et selleks ajaks, kui Hiina majandus maailmas domineerib, on kadunud totalitaarne võim ja asendunud demokraatliku võimuga. Kui ei, siis võib korduda 20. sajandi kommunistlik tragöödia.

Kuna palgad puna-Hiinas on nii palju madalamad kui Lääneriikides, siis pole ime, et paljud töökohad nihkuvad Läänest just sinna. Demokraadid süüdistavad USA presidenti George W. Bushi selles, et ta on hävitanud Ameerikas miljoneid töökohti. Ameerika töökohtade kadumist ei otsusta mitte president Bush või ükskõik milline president, vaid seda otsustab suurel määral tarbija oma rahakotiga. Kui Ameerikas valmistatud kingapaar maksab 250 dollarit ja sama kvaliteediga Hiinas valmistatud kingapaar 150 dollarit, siis oleneb see tarbija patriootlikkusest, kas ta on valmis ekstra sada dollarit oma kaaskodaniku töökoha säilitamiseks välja andma või mitte. Enamasti võidab rahakott ja patriootlikkus kaotab.

See aeg on möödas, kus ainult vabrikutööliste töökohti Läänest madalamate palkadega maadele eksporditi. Inforevolutsiooni tõttu on see nüüd võimalik ka bürootööliste osas, mida näitavad paljud juhtumid, kus firmade arvepidamine ja teatav osa administratiivtöödest tehakse interneti kaudu madalamapalgalistes maades.

Puna-Hiina majandusliku kasvuga kaasnev poliitiline ja sõjaline võim hakkavad oma mõju avaldama ka keele kasutusele rahvusvahelistes tehingutes. Hiina keel, ei tea kas mandarini või kantoni murrak, hakkab inglise keelega tasapisi võistlema ja seda tahaplaanile suruma. Lähitulevikus on hiina keele õppimine heaks investeeringuks.

Arvamus

TRENDING