Konservatiivide valitsuse sekkumine Ontario elektrisüsteemi läheb Ontario kodanikele kalliks maksma

Ontario Hydro, mis asutati 1920-ndatel aastatel, oli Ontario provintsi monopol ja täitis pikki aastakümneid hästi selle provintsi pidevalt kasvavaid energiavajadusi.

Kuna tegemist oli monopoliga, siis elektrihind tarbijale ei olenenud mitte nõudmise ja pakkumise vahekorrast, mis määrab vabaturu hindu, vaid selle määramisel tulid tihti mängu poliitilised tegurid. Pikki aastaid ületasid elektri tootmiskulud sissetulekuid. Seda puudujääki finantseeriti võlatähtede müümisega rahaturgudel. Tänaseks on see võlg 38 miljardit dollarit.

Endine Ontario konservatiivide valitsuse peaminister Mike Harris asus võlaprobleemi lahendama sellega, et ta püüdis erastada elektritootmist Ontarios ja energiaturgu avada võistlusele, luues võimalusi elektri ostmiseks USAst, mis ajuti võib odavam olla.

On paratamatu, et võlg tuleb tasuda. Seda saab teha kahte moodi. Esiteks võib tõsta elektri hinda, mida kõik tarbijad peavad tasuma. Teiseks võib valitsus tõsta tulumakse või kärpida muid väljaminekuid võla kinnimaksmiseks. Poliitiliselt on mõlemad alternatiivid ebapopulaarsed, kuigi viimane neist on seda vähem. Praegune Ontario konservatiivide valitsuse peaminister Eves on erastamisprotsessi peatanud ja elektrihinna kinni külmutanud 2006. aastani — selleks, et valijate pahameelt, mida elektrihinna tõus on tekitanud, leevendada — lootuses varsti toimuvatel Ontario provintsi valimistel valimisi võita ja võimu juurde jääda.

Väga tõenäoline on, et tootmiskulud ületavad jätkuvalt sissetulekuid, mistõttu võlg kasvab ja tulevikus on võla tagasimaksmine koos võlaprotsentidega veelgi kulukam ja suuremat pahameelt tekitav probleem. Sellega on madalamate elektrihindade, mis on rajatud vabale turule, saabumise aeg kaugemale tulevikku lükatud, mis Ontario elektritarbijatele pikas perspektiivis palju kallimaks läheb. Peaminister Evesi poolt on erastamise peatamine ja elektrihindade kinnikülmutamine vastutustundetu samm.

Ontario Hydrol on tugev ametiühing, mis streigiähvardustega on oma liikmete palgad üsna kõrgele kruvinud. Umbes 20 aasta eest ähvardasid Pickeringi aatomijõujaama operaatorid streikima hakata, kui nende nõudmist $50.000 aastapalga suhtes ei rahuldata. Tol korral sai eraettevõtluses tegutsev vabriku juhataja, kelle allus umbes 100 töölist ja ametnikku ja kelle vabriku aastane läbimüük oli kümme miljonit dollarit, veidi üle $50.000 aastas palka.

Mõne aasta eest nõudis Ontario valitsus, et kõik, kes Ontario valitsusele või valitsuse firmadele töötavad ja kelle aastasissetulek ületab $100.000, oma palgad üldsusele avaldavad. Need toodi ajalehtedes ära.
Selles grupis oli ka Ontario Hydro ametiühingu liikmeid. See kõrge palk oli ületundidega teenitud. Tavaline palkade põhimõte on, et professionaalidele nagu insenerid, makstakse kõrgemat palka kui ametiühingus olevatele oskustöölistele. Professionaalidele aga ületundide eest tavaliselt ei maksta.

Ontario Hydro erastamise ja elektrihinna vabakslaskmise vastu on toodud näitena Kalifornia juhtum, kus peale erastamist tekkis elektripuudus. Sagedasti esines elektrivoolu katkestusi. Sealjuures aga ei mainita, et Kalifornia osariigi valitsus külmutas elektrihinnad mitmeks aastaks. Need hinnad olid nii madalad, et uute jõujaamade ehitamiseks elektrimüügi sissetulekust ei jätkunud. Selle tagajärjel ei investeeritud uutesse jõujaamadesse ja saabus praegune olukord.

Märkmed: