Eesti positsiooni langemine Heritage Foundationi ja Wall Street Journali majandusvabaduse indeksi edetabelis põhjustas opositsiooni- ja koalitsioonipoliitikute sõnasõja.
Infoportaal U.S. Newswire andmetel langes Eesti positsioon neljandalt kohalt seitsmendale suurenenud valitsuskulude ja EL-i kaubanduspoliitika kasutuselevõtu tõttu.
Isamaaliitu kuuluv endine peaminister Mart Laar teatas langust kommenteerides, et viimastel aastatel on Eesti valitsuskulud tõepoolest kiirelt kasvanud, kuigi valitsus on üritanud vastupidist väita.
"Kuni Eestis jätkub praegune väga kiire majanduskasv, ei paista selle mõju
sedavõrd välja. Kui majanduskasv peaks aga aeglustuma, võivad probleemid
ühel hetkel üle pea kasvada. Euroopa Liiduga liitumist Eesti positsioonide
halvenemises süüdistada on seega ülekohtune," sõnas Laar.
Laar märkis, et kuna Eesti positsioonid võrreldes konkurentidega on halvenenud ka mitmes teises indeksis, peaks valitsus praegust raha paremale ja vasakule külvamise poliitikat korrigeerima.
"Kahjuks ei saa praeguselt Ansipi valitsuselt seda oodata. Reformierakond on
viimase aasta jooksul üllatava kiirusega Keskerakonnaga sedavõrd kokku
kasvanud, et sealt mingeid otsustavamaid samme oodata oleks asjata," ütles ta.
Peaministri majandusnõunik Kalev Kukk ütles Mart Laari avalduse kohta, et tegemist on tüüpilise opositsioonipoliitiku kommentaariga, kus peegeldub ka 2007. aasta Riigikogu valimiste lähenemine.
"Kõikvõimalikesse majandusvabaduse, konkurentsivõime jms indeksitesse tuleb suhtuda teatava reservatsiooniga. Need toetuvad suuremal või vähemal määral subjektiivsetele kriteeriumitele, mistõttu Eesti positsiooni muutumisest mõne koha piires ühe aasta jooksul ei saa teha veel kaugemale ulatuvaid järeldusi, taolised kõikumised jäävad n.ö statistilise vea piiresse," ütles Kukk.
Teisalt peab Eesti Kuke sõnul suutma endile aru anda, et meie majandusvabaduse “parimad” ajad on paratamatult jäänud möödanikku. "Liitumine Euroopa Liiduga tähendas Eesti jaoks liitumist ühe tolliliidu ja kõigi sellest tulenevate reeglitega. Eesti õigussüsteemi, sh majandusõiguse kohandumine Euroopa Liidu õigusega, eest tuleb paratamatult teatavat hinda maksta. Selle hinnaks on olnud sedakorda majanduskasvu kiirenemine, eelkõige stabiilsuse suurenemine Eesti majanduses ja ühiskonnas üldse," ütles Kukk.
Kukk selgitas, et valitsussektori kulud suurenesid mõõdetuna SKT suhtes möödunud aastal tõepoolest 1,5-2 protsendipunkti võrra. "Seda võimaldas ühest küljest kiirenenud majanduskasv, teisalt ei tohi me mingil juhul kahe silma vahele jätta Euroopa Liidu vahendite liikumist läbi riigieelarve."
"Pole midagi kosta, opositsioonipoliitikuna on Mart Laaril korraga kaks rauda tules - ühelt poolt süüdistab ta valitsust selles, et see pole piisavalt käre Euroopa Liidu toetusrahade eest võitlemisel, teisalt aga selles, et see raha koormab Eesti avalikke eelarveid,” lisas ta.
(Uudistetoimetus, +372 628 4556, aivar.pau @ etv.ee)
Majandusvabaduse kahanemine tekitas poliitikute sõnasõja ETV
Eestlased Eestis | 04 Jan 2006 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
