Volodymyr Makarenko, keda sõbrad ja kunstitundjad hellitavalt Makar'iks kutsuvad, on rahvuselt ukrainlane ning pole kunagi oma tõekspidamisi ja rahvust maha salanud. Ei elus ega kunstis.

Ja ometi on ta maailmakodanik: kunsti õppinud Venemaal, elanud Tallinnas ja nüüd Pariisis, nähtavasti külastanud kõiki maailma kunstimetropole (reeglina viibib ta oma näituste avamisel).

Meie tutvus algas eelmise sajandi 70-ndate aastate Tallinnas, kuhu kunstnik oli asunud, kuna tema loometegevus koolilinnas Leningradis ja kodumaal Kiievis oli sealsetes, rõhutatult sotsrealistlikes tingimustes nurka surutud.

ENSV mõneti (kunsti suhtes) leebemates oludes osutus tal võimalikuks näitustel esineda. Elada tuli siingi keldrikorteris ja väljasaatmise hirmus olla „töölisklassi esindaja“ — katlakütja.

Olen elus näinud sadu tuhandeid maale ja enamuse neist unustanud, Makar'i looming kuulub sinna ritta, mis esmakohtumisest alates on meeles. Tallinna perioodi suur lõuend „Noored Eesti naiskunstnikud” lausa üllatas: vana-Kiievi ikoonide laadis kompositsioon, imeline portreeline sarnasus ning värvirõõm, mida eestlane vist kunagi ei suuda edasi anda, kusjuures see värvide pillerkaar ei muutu hetkekski mustlaskarnevaliks, vaid jääb geniaalselt hillitsetud tänapäeva kunstiks. ENSV „kultuuriministeerium“ ei pidanud vajalikuks seda lõuendit omandada ja ilmselt asub see tänini Makar'i Pariisi ateljees.

On arusaadav, et selline miljöö ei võinud taidurit rahuldada ja ta hakkas otsima emigreerumise võimalusi. Asjaolude soodsad kokkulangemised ja mehe leidlikkus tõid perekonna Pariisi.

Üks asi veel: Makar ei pidanud paljuks eestikeelse väljendusoskuse omandamist ja ta oli heas kontaktis meie kunstnikega. Enam veel, veidi idealistina unistas ta Pariisis eesti-ukraina kunstikolooniast.

Kui 1982. aastal poliitilise põgenikuna Pariisi jõudsin, siis oli MAKAR üks nendest paarist-kolmest inimesest, kes mulle abiks ja moraalseks toeks oli. Ka mõnel väga raskel hetkel.

Aprillis oli Makar'il Ukraina Kunstikeskuses näitus, mis oli ikka tema heal tasemel ja leidis rikkaliku publiku- ja ostuhuvi.

Makar'i loomelaad on jätkuvalt kaasaegne, filosoofiline, omanäoline ja tugevasti ukraina iidse ikoonimaali traditsioonidele toel. Tema värvigamma on mõneti heledamaks muutunud — on see lootus vaba Ukraina tulevikule? Tema päikeselised värvilahendused puudutavad vaataja südant.

Olemuselt maalija, on Makar tegutsenud ka graafiku ja illustraatorina. Eestlane võib olla õnnelik, et meil on Makar'i poolt kujundatud ja illustreeritud muinasjuturaamat „Lendav laev“.

Märkmed: