Mälestatakse 64 aasta möödumist märtsiküüditamisest.

Mälestatakse 64 aasta möödumist märtsiküüditamisest. (2)

Eestlased Eestis | 25 Mar 2013 | EWR

SISEMINISTEERIUM
24. märts 2013

Homme mälestatakse 64 aasta möödumist märtsiküüditamisest

Esmaspäeval, 25. märtsil meenutatakse Tallinnas Vabadussõja Võidusamba
jalamil 1949. aasta massiküüditamise ohvreid. Õhtul süüdatakse Tallinnas
Vabaduse platsil, Tartus Raekoja platsil ja Pärnus Martensi väljakul
tuhandeid küünlaid.

Esmaspäeval kell 12 algaval meenutustseremoonial asetatakse Võidusamba
jalamile riigiasutuste ühine pärg „Eesti rahvalt“. Samuti asetavad pärjad
Kaitseväe ja Kaitseliidu juhid, diplomaatilise korpuse esindaja, Tallinna
Linnavalitsuse esindaja, Eesti Memento Liidu ja Tallinna Memento esindaja.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi Einar Soone eestvedamisel
peetakse mälestuspalvus. Sõna võtavad regionaalminister Siim Kiisler ning
Memento Tallinna Ühenduse esimees Leo Õispuu.

Kell 13 algab mälestusjumalateenistus Tallinna Jaani kirikus.

MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja
Eesti Noorteühenduste Liit kutsuvad inimesi üles süütama küünlaid kõigi
küüditamisohvrite mälestuseks. Linnarahvast oodatakse 25. märtsil kell 18.00
Tallinna Vabaduse väljakule, Tartu Raekoja platsile ja Pärnu Martensi
väljakule (Pärnu Keskuse esine väljak), et üheskoos süüdata tuhandeid
küünlaid.

1949. aastal 25. märtsist 29. märtsini toimunud küüditamise käigus viidi
Venemaale Siberisse üle 20 000 Eestimaal elava inimese. Alates 2010. aastast
on saanud traditsiooniks korraldada märtsiküüditamise aastapäeval
küüditatute mälestuseks ühine küünalde süütamine, mis toimub käesoleval
aastal neljandat korda.

*****

Eesti Memento Liidu ühenduste poolt korraldatavad mälestusüritused 25.
märtsil üle Eesti:

Kuressaare - kell 12.00 Kudjape kalmistul
Türi- kell 12.00 Türi Vabadussõja ausamba jalamil Haapsalu - kell 12.00
Lossiplatsil ja kirikus Ema altari juures Viljandi - kell 17.30 Viljandi
Mõisa pargis Rakvere - kell 11.00 Kolmainu kirikus; kell 11.50 Tammikus
Okaskrooni juures
Jõhvi- kell 12.00 Raudtee ääres küüdirongi asetsemise paigas mälestuskivi
jalamil.
Tartu- kell 12.00 Pauluse kirikus, Murtud Rukilille juures.
Hiiumaa- kell 12.00 Lehtma sadamas; 19.00 Kärdla kirikus; 19.30 kiriku aias
küünalde süütamine. Üle kogu Hiiumaa süüdatakse kell 19.00 akendel küünlad.
Valgamaa - kell 12.00 Keeni raudteejaamas

Lisainfo:
Anna Penne
Siseministeerium
6125030
55596816
anna.penne@siseministeerium.ee

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.

varia27 Mar 2013 10:56

Poliitiliste vastaste küüditamine ääremaadele, näiteks Kihnu saarele, algas Eestis juba aastal 1934.
1939. aasta sügisel hakkas Uluotsa valitsus küüditama neid peresid, kelle kodu jäi ette Punaarmee baaside rajamisele. Nende baaside väljaehitamiseks said häid tellimusi EW eliidile kuulunud ehitusettevõtted, mis aitas vähendada ka tööpuudust.

"Washington Post" (7.02.1988) toob ära tuntud sionist Vladimir Jabotinsky kirja (2.11.1939) oma mõttekaaslastele, kus soovitab palestiinlasi küüditada samamoodi nagu seda kavatsetakse varsti teha Balti riikides.

100 000 eestimaalase jaoks on kalendris kõrvuti kaks sarnase tähendusega kuupäeva. 13. ja 14. juuni.
13. juunil tähistame "sajandi mürgisemat orast" - mõlema aastata, 1990 ja 1991. aasta 13. juunil vastuvõetud omandireformi seadusi, mis algselt oli mõeldud NLiidu valitsuse vastu, hiljem seoses iseseisvumisega aga eestlaste endi vastu, sest omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise NLiidu õigusjärglane. Omandireformi käigus on toime pandud isikuvastaseid kuritegusid, millised Euroopa Liidu (Ühendriikide) tingimustes võivad saada klassifitseeritud kui genotsiid ühe rahva vastu majandus-poliitiliste grupeeringute poolt ja mida on raske õigustada lihtsa haldussuutmatusega.
Rikutud on Põhiseadust ja Põhiseaduse kolme põhiprintsiipi: õiguskindluse printsiipi (§ 3), õiguspärase ootuse printsiipi (§ 10) ja võrdse kohtlemise printsiipi (§ 12). Lisaks sellele on rikutud Põhiseaduse kuut paragrahvi.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a. vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Eestis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine omandireformi läbiviimisel.

Vt. ka: http://www.kesknadal.ee/est/uu...

katri26 Mar 2013 04:36

http://www.parnupostimees.ee/1...

Loe kõiki kommentaare (2)

Eestlased Eestis

Eestis sündinud laste arv jätkab kukkumist (1)