Üritus algas vaimuliku osaga, kus pärast koguduse avakoraali õp. Kalle Kadakas viis läbi algliturgia, milles pühakirja luges Eesti Kaitseväe kaplan Silvester Jürjo. Siis astus ette Toronto Eesti Meeskoor, esitades kontsertosa avapalana Beethoveni „Kõik taevad laulvad“.
Järgnes lühike sõnavõtt koori esimehelt Heikki Paaralt, kes meenutas, et just paari päeva eest mälestas kohalik ühiskond pidulikult oma möödunud sõdade veterane. Täna on meie kord mälestada neid, kes Sinimägedes jätsid oma elu, võideldes sissetungiva põlisvaenlase vastu. Tänu nende meeste sangarlikkusele pääsesid paljud meie hulgast punase terrori eest, paljud emad said oma lapsed üles kasvatada vabas maailmas. Neile meestele on püstitatud mälestussammas, mis aga kipub vajuma ja vajab tugevamat alust. Tänase kontserdiga kogutud annetused on mõeldud jäägitult selle heaks.
Koor laulis vaheldumisi deklamatsioonidega veel kaheksa isamaalist laulu, milledest uudseim ja mõjuvaim oli Eduard Tubina „Reekviem langenud sõduritele“, kus lühikest soolopartiid täitis bariton Enn Kiilaspea ja maestro Charles Kipper lisas trummipõrinaga vajalikku efekti. Mõlemad deklamaatorid esitasid oma luuletused mõjuvalt ja veenvalt. Need olid hästi valitud ja sobivalt kavasse paigutatud, kogu kava viimistluse juures oli tunda asjatundlikku kätt. Koori viimast laulu, milleks oli Võrgu „Uinuge, langenud kotkad“, kuulati püsti seistes, hardumusega mõeldes neile, kelle auks kogu üritus oli korraldatud.
Pärast Meie Isa palvet ja õnnistamist lõpetati ühislauluga „Hoia, Jumal, Eestit“. Seejärel palus õpetaja kõiki kõrvalruumi, kus kohvitassi juures oli võimalus vaadata filmi. Kaljo Lehela näitas kaht lühifilmi, milledest esimene oli Mart Laari ja Ilmar Taska poolt 1990. aastal valmistatud „Isamaa ilu hoieldes“. Teine oli 20. diviisi mälestussamba avamisest Sinimägedes aastal 2004.
Kohale oli ilmunud rõõmustavalt palju kaasmaalasi, kaasa arvatud mitu Eesti Vabariigi ohvitseri Camp Bordenist. Oli igati õnnestunud ja väärikalt läbi viidud üritus.