08 Feb 2008 P.R.
Peetri koguduses Torontos on juba aastakümneid olnud veebruarikuus tavaks mälestada sõdades langenud kangelasi. Alguse sai see Soomepoiste Klubi korraldatud oma vabatahtlike rügemendi (JR 200) langenute mälestamise jumalateenistusest Peetri koguduse kirikus — peale mälestustahvli asetamist kiriku seinale.
Õpetaja Oskar Puhmi poolt, kes oli ka vabatahtlik Soome armees, muudeti see koguduse pädevusse. Selle mälestusteenistusega liitus veel Toronto Võitlejate Ühing. JR 200 rügemendi mälestuspäevast sai kõikide eesti meeste ja naiste, kes on langenud oma riigi vabaduse nimel, mälestuspäev Peetri koguduses.
Jumalateenistus Selle aasta mälestusjumalateenistus toimus 3. veebruaril. Sellest osavõtvate veteranide hulk on kokku kuivanud, kuna „vikatimees“ on teinud oma töö — ja see väheneb aasta-aastalt. Järele on jäänud Torontos veel ainult kaks „poiste klubi“ — Soomepoiste ja Lennuväepoiste klubid. Võitlejate Ühing on lõpetanud tegevuse. Poistest on saanud hallipäised vanamehed.
Jumalateenistusel teenisid õpetajad dr. Andres Taul ja Arho Tuhkru. Viimane viis läbi liturgilise osa ja dr. Taul jutlustas, põimides jutluse sisse ajaloo jälgi oma isa dr. Jaak Tauli kirjavara alusel. Orelil dr. Roman Toi. Koguduse segakoor Cantate Domino laulis Rosemarie Lindau juhtimisel.
Oma jutluses läks õp. dr. Taul tagasi oma isa 90. sünnipäeva tähistamise juurde, mil ta temalt saadud kirjavarast leidis 1952.a. Inglismaal toimunud vabariigi aastapäeva kirjelduse, kus ta ütles, et kangelaste mälestamisest ei tulnud midagi välja: hümni laulmise ajal pooled nutsid ja teine pool polnud ka võimeline laulma. Kuid koorilt kõlas „Veel kaitse, kange Kalev“. Kodumaa kaotamine oli veel liialt värske.
Cantate Dominolt kuulsime kolme laulu. Alguseks uuslooming Eestist „Mu süda usub õnne“, Anna Haava/Piret Pormeister-Rips. Langenud kangelastele kõlasid Juhan Aaviku K. E. Sööti sõnadele viisistatud Tartus 1924.a. lauldud „Langenud kangelastele“ ja lõpuks A. Viirlaidi sõnadele loodud optimistlik pühendus, Eerik Purje poolt tundlikult viisistatud „Alati“.
Langenute mälestuseks asetasid Raffi Moks ja Erich Rämmeld roosid mälestustahvli altarile. Esimeses kirikupingis istus väike grupp soomepoisse koos abikaasadega.
Kohvilaud Hoolikas koguduse naisringi pere oli allsaalis katnud kohvilaua, kuhu siirdus suurem osa kirikulisi. Sellest võtsid osa mõlemad õpetajad ja koguduse nõukogu esimees Olev Maimets koos abikaasaga. Peolauas istusid veel dr. Roman Toi ja Soomepoiste Klubi esindaja Raffi Moks koos abikaasaga, kes lühikeses sõnavõtus tänas kogudust mälestuspäeva korraldamise puhul. Õp. Arho Tuhkru ütles sissejuhatavad sõnad ja söögipalve.
Tuletati meelde möödunud aegu ja saalist lahkus vist igaüks tundega, nii kui seda naelutas kinni oma luuletuses „Alati“ A. Viirlaid — Eesti on alati noor.
