MRÜ juhatuse esimees
14. juunil, juuniküüditamise 65. aastapäeval, avati Võrumaal Mõniste vallas Hüti külas kunagise Mäekonnu talu asukohal mälestuskompleks „Eesti kodu“, mis on pühendatud kõikidele sõjakeerises kannatada saanud eesti kodudele ja inimestele, kes küüditamistega oma kodudest välja aeti eemale perekonnast ja kodumaast.
Mälestusmärk kujutab endast kivist laotud seina, milles on aken, selle ees kõrgele ulatuv korsten ja paljastuv ahi. Nii sümboliseerib see ahervaret, milliseks muutusid paljud eesti kodud peale II maailmasõda ja suurküüditamisi. „Eesti kodu“ peaks panema meid mõtlema sellele, et kodu vajab kaitset, ja samas andma ka lootust tulevikule, kodu kestvusele.
Mälestuskompleksi tahvlilt eemaldasid katte Võru maavanem, mälestuskompleksi „Eesti Kodu“ patroon Ülo Tulik, Mõniste vallavanem Tõnu Lindeberg ja Murtud Rukkilille Ühingu esimees Enno Uibo.
Mälestuskompleksi pühitses EELK Võru praostkonna praost Andres Mäevere, kes luges ette peapiiskopi südamliku läkituse. Kohal oli ka Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, kes rõhutas oma sõnavõtus eesti kodu tähtsust ja järjepidevust. President istutas mälestuskompleksi ette tamme. Mälestuspuu panid kasvama ka Võrumaa omavalitsusliidu esindajad. Riigikogu esindas avamisel põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Pooles vardas lehvis leinalipp, mille õmbles esimese vabariigi ajal Mäekonnu talu perenaine. Seesama lipp käis küüditamise ajal Siberis ja toodi tagasi lootuses, et see lehviks veel kord õues, kus pole lehvinud ühegi võõrvõimu lipp. Lipp tõusis korraks veel masti tippu ja pärast langetamist anti see üle talletamiseks Mõniste Koduloomuuseumile.
Mälestuskompleksi idee autor ja Murtud Rukkilille Ühingu esimees Enno Uibo sõnas, et eestlane on ikka unistanud oma kodust ja rukkipõllust. Läbi aegade on võõrsilt tulnud vägivallatsejad üritanud seda unistust põrmustada meie kodusid põletades, rüüstates ja lammutades. Kuid ikka ja jälle on eestlased kõike trotsides oma kodu taastanud või uuesti ehitanud. Ka kodu vajab kaitset, nagu me isegi. Tagasihoidlik mälestusmärk kunagise talu asukohal võtab kokku kõik läbi aegade hävitatud eesti kodude mälestused üle kogu maa. Mälestusmärk sümboliseerib minevikku ja samas annab lootust tulevikku — eesti kodu kestvusele. Kodust algab kõik. Kodu on koht, kust ema saadab pereliikmed teele ja kodulävel seistes ootab ta neid tagasi. Need kaks on lahutamatud. Austame ja hoiame eesti kodu.
Avamisüritusel mängis puhkpilliorkester „Kungla“ ja esines segakoor „Dimena“. Kaitseliidu Antsla malev pakkus kõigile osalejatele suppi.
Täname kõiki, kes aitasid kaasa mälestuskompleksi avamisele ja ootame abikäsi selle edasiseks korrashoidmiseks, sest iga kodu vajab hoolt ja armastust edasikestmiseks.