On päevi ja sündmusi, mida ei saa ega tohi unustada. Üks neist on 25. märts. Sel päeval 63 aastat tagasi viidi Eestist oma kodudest väevõimuga ära üle 20 000 süütu inimese. Ei hoolitud vanusest ega soost. Kaasa võeti sülelapsi, beebiootel naisi, teismelisi, parimas tööjõus naisi, mehi, aga ei halastatud ka vanadusest vaevatuile. Suur hulk neist N. võimu tahtel kodudest viiduist ei jõudnudki sihtpunkti ja paljud kohalejõudnud hääbusid lühikest aega pärast Siberisse jõudmist liiga ränkade üleelamiste ja elutingimuste tõttu.
Selliseid sündmusi ei tohi unustada! MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit on kutsunud paaril viimasel aastal kõiki eestlasi ja eestlaste kogukondi maailmas ühinema küünaldesüütamise aktsiooniga, millega mälestataks kõiki küüditamises kannatanud süütuid ohvreid mitte ainult Eestist, vaid ka teistest Baltimaadest ja riikidest, kus inimesed kannatasid N. võimu repressioonide läbi.
Torontos viidi mälestustseremoonia läbi Eesti Maja kristallsaalis, kuhu maja mänedžeri Tõnu Orava idee järgi oli põrandale seatud Eesti kaart 280 küünlast, mis vahetult enne ametlikku lühikest tseremooniat põlema süüdati.
Päevakohase sõnavõtu ja palvuse pidas Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost Mart Salumäe. Deklamatsioonidega Henrik Visnapuu ainetel ja Bernard Kangro “Su maa” esines Ain Söödor. Muusikalises osas esitas Kati Kiilaspea klaveril kaks pala Tõnis Mäe heliloomingust. Ametliku osa lõpetas sõnavõtuga aupeakonsul Laas Leivat.
Kohaletulnuil oli ka võimalik süüdata küünlaid oma lähedaste või tuttavate mälestuseks, kes sunniviisilise Siberi-teekonna pidid ette võtma.
Hamiltoni Eesti Selts mälestas märtsiküüditatuid küünalde süütamisega Hamiltonis Bay ja Hunteri tänavate ristmikul Rahu Aias (Peace Garden).
Küünlaid asetati pargi keskele ringi ja piirdeaia äärde, kust tuul ei pääsenud neid nii kergesti ära puhuma.
Ürituse kohta küsisid ka paljud möödakõndijad. Üks ukrainlanna astus ligi ja jutustas vanaisa mälestusi nende suure näljahäda päevilt. Eestlased pole ainus rahvas, kes sama võõrvõimu all kannatas. Asjasthuvitatuile oli abiks Merike Kogeri valmistatud ingliskeelne infotahvel küüditamiste kohta.
Kohaletulnuid tervitas Hamiltoni Eesti Seltsi esimees Olavi Kelle, kes kirjeldas küüditamise ohvrite mitmenädalast teekonda külmale maale. Lisaks deklameeris ta katkeid Marie Underi luuletusest inimestest, kes meie juurest ära viidi. Lõpuks laulis esimees salmi rahvalikust laulust "Siberi teed".
Esimehe eestikeelse kõne järel pidas ingliskeelse kõne seltsi sekretär Rein Ende, tuletades meelde, et 1949. a märtsiküüditamine oli ohvriterohkem, kui Kanadas rohkem tuntud 14. juuni küüditamine, mille tõttu süüdatakse sel päeval küünlaid Tallinnas, Tartus ja ka mitmel pool mujal maailmas, kus elab eestlasi.
Lõpetuseks mälestati kõiki okupatsioonivõimu kuritegude ohvreid leinaminutiga.
Washingtonis meenutati küünalde süütamisega Eesti Washingtoni saatkonna ja kommunismiohvrite memoriaali juures 63 aasta möödumist märtsiküüditamisest.
Mälestusüritusel osalesid Eesti, Läti ja Leedu saatkondade esindajad, Ühinenud Ameerika – Balti Rahvuskomitee, Eesti Rahvuskomitee Ameerika Ühendriikides ning Washingtoni Eesti Seltsi liikmed.
Tallinnas peeti mälestuspäeva Vabadussõja võidusamba jalamil.
Meenutushetki peeti mitmel pool maailmas, mh Lätis, Pariisis, Leedu saatkonnas Moskvas, jm. Kõige kaugemad teated märtsiküüditamise mälestamisest tulid Hong Kongist, kus mälestusküünlad süüdati St. Johns Cathedralis.
ME EI UNUSTA
