Merike Luud (s. Meristu) sündis Stockholmis, Rootsis ja hiljem emigreerus Montreali, Kanadasse. Sealt edasi Clevelandi, Ohio osariiki. Ta lõpetas Ohio State College’i füsioteraapia osakonna 1968.a. Peale lõpetamist töötas ta kolm aastat Wellesley haiglas Torontos. Siis pöördus ta tagasi õpingute juurde Toronto Ülikooli, kus saavutas kehalise kasvatuse õppejõu kraadi 1974.a. Ta jätkas õpetamist kuni 2002. aastani.
Merike kohtus peale Torontosse kolimist a. 1968 Rein Luuaga, kellega ta hiljem sõlmis abielu.
Merike ühines Kalev Rhythmic Gymnast’s Club’iga ja temast sai eliitklubi liige, kes esinesid 1976.a. olümpiamängude avatseremoonial. Hilisematel aastatel osales ta Kalev Rhythmic Gymnastics Board of Directors liikmena.
Kallis Merike! Kalevi RG pere kurvastab väga sinu kaotuse üle! Soojus, heatahtlikkus, arusaam inimeste probleemidest, abivalmidus ja kannatlikkus olid Sinu peamised karakterijooned. Olid alati valmis aitama oma perekonda, samuti teisi inimesi. Sinu õpilased armastasid Sind ja olid Sinuga kontaktis isegi peale Sinu õpetamise lõpetamist.
Mäletan, kui Su ema, Reeli Meristu osales Ernst Idla õppeklassides, eesmärgiga omandada mitmesugust harmooniat liikumises; olgugi et Sa olid siis ainult 4—5 aastane, mäletasid Sa harjutuste ja liikumise järjekorda ja Sulle ennustati, et Sinust saab võimleja. Tookord ei osanud ette näha, et kohtume uuesti Torontos, mitte ainult perekonnaliikmetena, vaid samuti praktiseerivate võimlejatena. Olid ka Reeli Meristu õpilane Montrealis ja Clevelandis, kus Sinu emal oli oma võimlemisklubi.
Peale abiellumist Reinuga said Sa kahe lapse emaks (Leiki ja Martin), siis ma ei näinud Sind enam küllaltki tihti.
Sinu mälestusteenistusest võttis osa palju, palju sõpru ja nende sõnavõtud, kõned ja laulud väljendasid seda, kui palju nad Sinust hoolisid ja Sind armastasid.
Mida oskaks ma veel öelda? Ehk seda, kui suure tühimiku Sa jätsid mu südamesse. Ei unusta Sind kunagi ja mul on väga raske edastada Sulle, kuivõrd armas Sa mulle olid.
Puhka rahus!
Evelyn ja terve Koopide pere
