Mall Mälberg on ajakirjanik, kes on töötanud terve elu raadios uudistetoimetuses — vahepeal elas ka Austraalias ja Ameerikas, kuid on nüüd ringiga kodumaal tagasi. Ta leiab, et rännata on tore, kuid Eesti on talle elamiseks parim paik.
Hariduselt on Mall Mälberg eesti filoloog, töökohaks oli tal pikka aega Eesti Raadio, kuni 1991.a. kevadel, teadmata, et Eesti saab mõne kuu pärast taasvabaks, kolis terve perega Austraaliasse. Elupaigaks sai Sydney, mida ta peab maailma üheks ilusaimaks linnaks: 4 miljoni elanikuga suurlinn, mis laiub 80 km ulatuses põhjast lõunasse mööda ookeani kallast ja kogu elu tundub olevat seotud merega. Kliima on suurepärane, ookean annab värskust ja tuult; poliitiline süsteem on hea ning pole midagi, mis eestlaste jaoks vastuvõetamatu. Samas polnud teisest riigist tulnul töö saamine sugugi lihtne: nii nagu on Kanadaski, taheti ka seal tööotsija puhul näha Austraalia töökogemust, mida uuel tulijal pole kusagilt võtta. Mall oli küll rahul koduperenaise eluga, ent tegi kord nädalas Eesti Raadio korrespondendina raadiosaateid Austraalia elust-olust selle pilguga, mis võiks kodumaal huvi pakkuda.
Kaks aastat hiljem siirdus Mall USAsse, tööle Ameerika Häälde, milleks tegi enne Ameerika saatkonnas läbi põhjaliku testi, kus vaadeldi tema teadmisi inglise keelest, poliitikast, uudiste tegemisest, lindistamisest, tõlkimisest jm. Muide, inglise keele osas on Mall iseõppija, kuna koolis õppis hoopis saksa keelt. Testi tulemus oli suurepärane ning Mall asus täiskohaga tööle Ameerika Hääle eesti osakonda uudistetoimetusse. Töö oli tore, Washingtoni linn sõbralik ja kodune, kuid 1995.a. otsustas Mall pöörduda tagasi koju — Eestisse. Ent Austraalia ja Ameerikaga seovad teda siiani sidemed — esimeses elab poeg perega ja teises hulk sõpru.
Raadiotöö on Mallele alati meeldinud — teda on küll mitmel korral televisiooni kutsutud, ent ta on truuks jäänud raadiole. Eesti Raadio, mis hõlmab viis erinevat programmi (Klassikaraadio, Vikerraadio, uudised, Raadio 2, Raadio 4), mis on rohkete raadiojaamade seast kõige kuulatavam Eestis, uudistetoimetajana teeb ta kõik ise alates uudise koostamisest, monteerimisest kuni ettelugemiseni ega sõltu kellestki teisest. Ta tegeleb kõikide teemadega — väga huvitab välispoliitika, nii on ta kajastanud kohapealt USA presidendivalimisi. Samuti käis ta möödunud sügisel toimunud Inglise kuninganna Eesti visiidi eel seda raadiouudiste seisukohalt Londonis ette valmistamas; tööreisid hõlmavad ka Euroopa Liidu tippkohtumisi jm. Tema kui kogenud toimetaja enam öösiti ei tööta, seda teevad nooremad (alati peab majas olema valvetoimetaja), tööpäevad mahuvad enamasti kaheksa tunni raamesse, kuid kaks korda nädalas tuleb teha juht-uudisteankruna 13tunniseid tööpäevi.
Reisida armastab Mall väga. Kuigi valdav enamus on neist tööreisid, jääb mahti ka isiklikeks: nüüd märtsis viibis ta pr. Vaike Külveti külalisena Torontos, kus elab ka tema lapsepõlvesõbranna Elle Eljand Boshi. Augustis armastab Mall sõita Kreeka saartele, nimetades seda tõeliseks puhkuseks; ka on hea talvel korra lõunas käia.
Elust Eestis: Malle sõnul sarnaneb see üsna paljuski teiste arenenud lääneriikide elustiiliga. Kuigi palgatase pole kõikjal veel sama mis mujal, on see tema arust igati loomulik — riik ju alles 15 aastat vana. Pensionäride olukord pole küll kiita — ta ei kujuta hästi ette nende elu, kel lapsi pole, sest on tavaline, et edukal järjel lapsed aitavad pensionäridest vanemaid.
Tarbimine on Eestis suur, kuid Malle meelest on see igati arusaadav — eestlased on ju nii pikka aega sellisest võimalusest ilma olnud. Ja tõsi ta on, autode osas on tänavapilt tunduvalt parem kui mõnes jõukas Euroopa riigis...
Kinnisvara soetamise skeem toimib Malle sõnul Eestis täpselt samamoodi kui teistes lääneriikides: kui noor paar hakkab koos elama, kolitakse algul üürikorterisse, mõne aja pärast ostetakse korter. Kui otsustatakse paikseks jääda ja lapsed muretseda, ostetakse sageli maja. Pangad annavad 30aastast laenuvõimalust, mida palju kasutatakse. On ka laenupikenduse, maksepuhkuse võimalust jne., mis tähendab, et kui inimene töö kaotab, siis järgmisel päeval ta kodust välja kolima ei pea. 40ndates eluaastates inimesed, kes on oma valikutes kindlad, kolivad teinekord linnast ära maale. Vanemaks saades vahetatakse tihtipeale eluase väiksema vastu — igati loomulik mistahes riigile.
Mis puutub Eesti tervishoiusüsteemi, siis Mall pole sellega õnneks eriti kokku puutunud, kuna tervis on olnud hea. Küll laseb ta aga kord aastas tohtritel oma tervist kontrollida ja kõik organid üle vaadata — asi, mis pole Eestis sugugi tavaline. Tema sõnul ei mõista isegi veel mitte kõik tervishoiutöötajad, et odavam on haigusi ennetada kui neid hiljem ravida.
Kolmes riigis elanud ja paljureisinud inimesena on Mallel seega võrdlusvõimalused ja kindlad seisukohad — elukohana peab ta Eestit suurepäraseks ega kavatse sealt enam kuhugi kolida.
