Eesti keele õpetamisest interneti teel
Augustikuus viibis Kotkajärve Metsaülikoolis
populaarse eesti keele õpiku "E nagu Eesti" üks
autoreid, Washingtoni Ülikooli eesti keele õpetaja
Mall Pesti, kes pidas seal huvitava loengu eesti keele
õpetamisest interneti teel. Kuna teema on aktuaalne
ning võiks huvi pakkuda ka laiemale lugejaskonnale,
avaldame siinkohal intervjuu Mall Pestiga.
Palun tutvustage Washingtoni Ülikooli eesti keele õppeprogrammi.
USA-s õpetatakse eesti keelt kahes ülikoolis, peale meie veel Indiana Ülikoolis. Washingtoni Ülikoolis Seattle’is on eraldi Balti programm, mis töötab Skandinavistika osakonnas. Balti keeli on õpetatud juba 10 aastat. Lisaks pakutakse loenguid Balti riikide ajaloost ja kultuurist. Eesti keelt on viis tundi nädalas. Seni on alati olnud algajate kursus, kuid eelmisel aastal õpetasin esimest korda teise aasta üliõpilasi.
Rääkige pisut oma tagapõhjast. Kus olete sündinud, üles kasvanud ja hariduse omandanud?
Pärit olen Saaremaalt, Kuressaarest. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli. Mõni aasta tagasi kaitsesin Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritöö teemal “Eesti keele grammatika õpetamisest algtasemel”. Kirjutasin selle õpiku “E nagu Eesti” põhjal.
Ja kuidas siis eesti keele grammatika õpetamine peaks toimuma?
Kuigi minu töö pealkiri oli grammatika õpetamine, kirjutasin hoopis leksikakesksest õpetusest. Selle aluseks on arusaamine, et sõnavaral ja väljenditel on võõrkeeleõpetuses tunduvalt olulisem roll kui grammatikareeglite tundmisel. Keel koosneb suurest hulgast kindlatest väljenditest. Kõneldes me kombineerime neid nn. valmis väljendeid, mis kõik sisaldavad ka grammatikat. Seepärast ei poolda ma igasuguseid grammatikatabeleid, keerulisi seletusi vormide moodustamiseks jne.
Tutvustage veidi lähemalt ka õpikut “E nagu Eesti”.
Õpik on kirjutatud ainult eesti keele baasil, nii et seda saavad kasutada õppurid kogu maailmas. Õpik lähtub kõnekeele õpetamise põhimõtetest, palju on lühikesi igapäevaseid dialooge. Me ei hirmuta õpilasi ka 14 käändega. Õpikus on neid mainitud ainult kolm. Teised ilmuvad lihtsalt väljenditena tekstides ja dialoogides. Oleme kasutanud ka eesti kirjanduse originaaltekste, palju on toredaid lasteluuletusi, mis õppimise mõnusamaks muudavad.
Kuidas sattusite Metsaülikooli?
Käisin juunis Toronto ülikoolis toimunud Balti konverentsil ja pidasin seal ettekande eesti keele õpetamisest interneti teel. See jäi silma Metsaülikooli korraldajatele Olev Trässile ja Anu Jõele, kes arvasid, et teema võiks ka Metsaülikoolis osalejatele huvi pakkuda.
Kuidas tekkis teil soov hakata eesti keelt interneti teel õpetama?
See pakkumine tuli Soomest, kus infotehnoloogia kasutamine hariduses on teatavasti kõrgel järjel. Nii et eesti keele internetikursuse väljatöötamist finantseeris Soome haridusministeerium. Kursus on Laurea Polytehnicu õppekavas. See on Soome üks suuremaid rakenduskõrgkoole, kus e-õpet pakutakse mitmel erialal. Kursust olen õpetanud juba kolm aastat. Õppijad on peamiselt soomlased, kuid grupis on olnud ka inglasi ning üks itaallane.
Kirjeldage veidi lähemalt, kuidas teie kursusel õppetöö käib.
Õppematerjaliks on "E nagu Eesti". See tähendab, et meil on nn. kombineeritud kursus: õpik + internet. Õpilased õpivad iseseisvalt õpiku järgi. Nad õpivad pähe dialoogid ja luuletused, teevad harjutusi ja kontrollivad neid ise (vastused on õpikus antud). Õppekomplekti kuulub ka helikassett, mille järgi saab harjutada hääldust. Internetis on lisaülesanded ja testid, mille vastuseid kontrollib arvuti. Kord nädalas kohtuvad õpilased õpetajaga arvutite taga, toimub “chat”, mis kestab 45 minutit. Seal kirjutame algusest peale ainult eesti keeles, kiirus on päris suur ja aega mõelda eriti ei ole. Vähemalt kord nädalas tuleb kirjutada kirjand, nii et tööd on päris palju.
Kas siiski on võimalik õppida rääkima, ilma et oleks mingitki suulist suhtlemist?
Pärast kursust olen intervjueerinud soome õpilasi Helsingis ja teisi telefoni teel, ning on tõesti hämmastav, et inimesed hakkavad kõnelema, ilma et nad oleksid üldse eesti keelt rääkinud. See näitab, et intensiivne kirjutamine on väga tõhus vahend ka kõnelemisoskuse arendamiseks.
Milline on olnud õpilaste tagasiside? Mis on nende arvates sellise kursuse juures kõige raskem?
Olen ka õpilasi küsitlenud ning saanud huvitavat tagasisidet. Mis on kõige raskem? See, et ei näe teisi õpilasi ja õpetajat. Et arvutiprogramm on väga "kapriisne", kui ühe tähe valesti kirjutad või jätad koma panemata, on kogu vastus vale. Et grammatika on nii raske.
Mis on olnud õpilaste arvates kursusel kõige positiivsem?
See, et kõik on vabad oma aega ise planeerima. Et harjutusi saab teha ja arvutitundi tulla igast maailma otsast, ka reisil olles. Et kui mõni päev ei ole tuju õpikut lahti teha, saab teha veebiharjutusi ja vastupidi, kui oled tööl terve päev arvuti taga istunud, siis on õhtul jälle hea õpikust õppida. Küsimusele, kas nad soovitavad seda kursust teistelegi, on peaaegu 100% senistest õppuritest vastanud jaatavalt.
Kui mõnel inimesel tekib huvi teie kursuse vastu, millal oleks võimalik ühineda?
Järgmine kursus algab üsna varsti — 20. septembril. Lisaks algajatele pakume sel aastal esmakordselt ka kesktaseme kursust. Kel on suur tahtmine eesti keelt õppida ja kes leiab selleks vaba aega, võib mulle kirjutada ) ja end kursusele registreerida.
Millega seostate paljude mitte-eestlaste huvi eesti keele vastu? Teatavasti pole see ju keel, mille abil saaks laias maailmas läbi lüüa või suurt karjääri teha?
On tõesti hämmastav, et igas maailma nurgas tuntakse huvi eesti keele vastu. Näiteks meie õpikut on müüdud 45 riiki. Inimestel on muidugi väga erinevad motiivid, kuid Eesti on maailmas siiski piisavalt eksootiline koht ning meis, eestlastes, ja meie keeles on midagi, mis võõraid paelub. Paljudel on Eesti huvi seotud isiklike sidemetega, nii mõnedki on äkki oma juurte peale mõtlema hakanud, mõnel on tekkinud ärisidemed. Üliõpilaste puhul on nende uurimisteema tavaliselt seotud Balti ajaloo, majanduse, kultuuri või poliitikaga ning nad loodavad neid riike ka külastada ja materjali koguda. Samas on ka õpilasi, kes ilma erilise motiivita lihtsalt tahavad eesti keelt õppida.
Ja lõpetuseks üks üldine küsimus. Kuidas suhtute sellesse, et n-ö puhta emakeele kõnelemine pole Eestis paljude noorte seas populaarne, vaid keelt vürtsitatakse pidevalt ingliskeelsete väljenditega? Kas Teie meelest on see ajutine või süvenev nähtus?
Noored on alati kasutanud slängi ning võõrkeelseid sõnu, seda vist igal ajal ja igas riigis. Ei usu, et Eesti siin eriti silma paistab ja et olukord väga hull on. Tuleks aga vahet teha kõnekeelel ja kirjakeelel. Slängi ja ingliskeelsete sõnade mõttetu kasutamine ajakirjanduses on küll täiesti arusaamatu, tundub lihtsalt eputamisena. Ja keeletoimetajaid peetakse vist mõnes toimetuses nõukogudeaegseks igandiks.
