http://menu.err.ee/v/uudised/i...
Rootsi suuruselt kolmandat linna, Malmöt juhtis ligi 20 aastat eestlasest linnapea Ilmar Reepalu, kes 2010. aastal nimetati ühe Rootsi ajakirja poolt riigi mõjukamaks ning kelle puhul ka kriitikud tunnistavad, et arhitekti haridusega mees pööras kriisis tööstusasumi ökoloogiliseks urbainistlikuks edulooks, mida kadestatakse ja kopeeritakse üle maailma.
Ehkki Reepalu läks 2013. aastal pensionile, siis on 72-aastane veteranpoliitik endiselt uskumatult tegus ja hõivatud, kihutades ümber maailma oma kogemusi jagamas. Veteranpoliitik näpistas paar tundi ühel hallil ja tuulisel pärastlõunal ka ETV saate "Pealtnägija" jaoks.
Kui küsida, mille üle Reepalu kodulinnas kõige uhkem on, viib ta võttemeeskonna mere äärde, kus paistab ka kuulus Rootsit ja Taanit ühendav Öresundi sild, mis oli sümbol ka hiljuti jooksnud popis krimisarjas.
Mõnikümmend aastat tagasi asus seal samas kaldal kinnine tööstuspiirkond ja maailma suurim kuivdokk. Nüüd on see arenev elu- ja vabaajarajoon, mille sümbol on kuulsa Hispaania arhitekti Santiago Calatrava planeeritud pilvelõhkuja, mida kutsutakse pöörlevaks torsoks. Hoone 54 korrusest esimesed kümme on panga käsutuses, edasi 150 korterit ja kaks ülemist korrust võtavad konverentsiruumid. Reepalu naerab, et ruumis asuv teleskoop on pandud strateegiliselt naiste sauna poole.
Kõrgest hoonest paistab ka hallil päeval ja ilma teleskoobita, kuidas Reepalu visioon muutus kiviks ja klaasiks. Ehkki ta on juba kolmandat aastat endine linnapea, räägib Reepalu veel meie vormis, sest kuulub tänini piirkonna planeerimiskomiteesse.
Pikaaegne linnapea ise elab esmapilgul üllatavalt tagasihoidlikus majas, vaiksel umbtänaval, oma kätega remonditud korteris. Isa poolt Nõva kandist pärit Ilmar põgenes 1944. aastal perega üle mere, kui oli vaid kümnekuune. Põgenemine kümnemeetrise alusega maksis peaaegu pardal olnud 34 inimesele, sh kaheksale lapsele elu. Pääsenud napilt sakslaste käest, uppusid nad peaaegu tormis. "Ja torm oli nii tugev, et uputas mootori üle ning paat hakkas lekkima. See kestis kolm ööd ja kaks päeva, kuni me Svenska Högarna saartele jõudsime, kus meid päästeti," kirjeldas Reepalu.
Ehkki Reepalu pole kunagi Rootsis eriliselt oma Eesti juuri rõhutanud, on ta oma paadipõgeniku lugu taas viimasel ajal korduvalt meenutanud seoses moodsa aja rändekriisiga. Tõde on, et Reepalud jäid Rootsi lõksu. Pere lootis algul kolida Kanadasse, kuid isa tuberkuloosikahtluse tõttu ei saanud luba edasi rännata. Ilmar mäletab, milline oli suhtumine võõrastesse, kui nad algul väikesesse Motala linna Kesk-Rootsis elama asusid. "Näiteks kui kaks eestlast Stockholmis taksot röövisid, öeldi mulle linnas, kus elasin, et peaksin pöörduma tagasi sinna, kust tulin, sest olen eestlane ja röövin taksosid. Kui kuskil tehti midagi valesti, aeti see kohe eestlaste kaela. Aeg-ajalt oli see tõsi, kuid peamiselt mitte," tõdes mees.
Ilmar ilmutas talenti joonistamises, ta on kaugelt Ants Laikmaa sugulane, kuid valis siiski isa õhutusel maalimise asemel finantsiliselt perspektiivikama arhitektuuri eriala. Reepalu tunnistas, et tema enda jooniste järgi on ehitatud ainult paar maja, sest tema anne peitus just linnaplaneerimises. Sealt edasi oli juba lühike samm poliitikasse. "Mu vanemad olid seetõttu väga vihased ja küsisid, miks ma poliitikasse tahan minna," rääkis Reepalu ning lisas, et vanemad soovisid teda pigem arhitektina näha.
Algul kolmeaastasena kavandatud tsüklist kujunes ligi 30-aastane karjäär poliitikas. Tagantjärgi võib öelda, et 1994. aastal sotsiaaldemokraatide ridades Malmö linnapea ametisse valitud ja postil rekordilised 19 aastat vastu pidanud Reepalust sai legend. Ühendades kaasasündinud karisma ja arhitekti tausta, muutis ta kriisis tööstuslinna edulooks. Erinevad arendused, programmid ja üritused tõid tema sõnul linna juurde 55 000 töökohta.
Ajakirjandus nimetas 325 000 elanikuga depressiivse linna ümbersündi Reepalu-efektiks. Malmö areng, kus pandi rõhku infrastruktuurile, kultuurilisele kapitalile, teadmistele ja kommunikatsioonile ning seda kõike võimalikult ökoloogiliselt, pälvis rahvusvahelist tähelepanu ja auhindu. Kodumaine disainiajakiri nimetas ta 2010. aastal riigi mõjukamaks meheks ning Reepalu pandi maailma aasta linnapea nominendiks.
Ka täna tuntakse ekslinnapead inimeste poolt ära. "Väga paljud tunnevad mind ära. Igal pool ikka. Alati tulevad ja tänavad, et kõik, mis sa oled teinud linnale. Väga lõbus," selgitas ta.
Kahe lapse isa ja vanaisa lahkus ametist 2013 pensionile, kuid on endiselt ühiksondlikult väga aktiivne, osaledes tohutus hulgas nõukogudes ja žüriides. Malmö on niigi Rootsi kõige multietnilisem linn, aga viimase aja rändekriisi tõttu saabus lõunast lühikese ajaga tuhandeid ja tuhandeid pagulasi, mistõttu Rootsi sulges ajutiselt piirid. Eestile on paadipõgenike järglasel, kellest sai linnapea, pagulaste teemal järgnev sõnum: "Ärge olge nii mures, sest Eesti vajab immigratsiooni. Kuid seejuures tuleb järgida neid riike, kes on selles edukad olnud ja vaadata, kuidas nad seda teevad, sest on väga oluline tegeleda sellega õigel viisil," lausus Reepalu.
Ta lisas, et kui Rootsi poleks 1970ndate aastateni immigrante vastu võtnud, oleks tegemist vaese riigiga. "Me võtsime vastu palju immigrante ja tänase päevani paljud Rootsi piirkonnad tahavad neid. Meil on küll probleeme suuremates linnades, kuid väiksed linnad ütlevad, et tulge siia, me vajame noori inimesi," rõhutas Reepalu.
Malmö ja Tallinn on sõpruslinnad alates 1989. aastast ning Reepalu on andnud nõu nii Tallinna raele kui ka osalenud mitmetes žüriides.
Toimetas
Rutt Ernits
