Leida Leesment, kes oli lahkunud Eestist sõjapõgenikuna, asutas 1954. aastal Malmös võimlemisgrupi nimega Malmöflickorna (Malmötüdrukud), mis alustas kümne võimlejaga, ent kasvas kiiresti ja saavutas vaid mõne aastaga läbimurde ja kuulsuse nii Rootsimaal kui kaugemalgi. Täna on Malmötüdrukute juhtimisega seotud juba kolmas põlvkond: lisaks Leida Leesmenti tütrele Tiina Leesment Bergh'ile on grupi eesotsas ka tema tütretütar Jessica Bergh Skoog, kes viibis hiljuti Torontos, kus külastas oma tädi Reet Seppa ja ta peret. Koos külastasid nad ka Eesti Elu toimetust, kus rääkisid pisut Malmötüdrukute ajaloost ja tegevusest.
Reet Sepp ja Jessica Bergh Skoog. Foto: K. Tensuda
Kahtlemata oli Leida Leesmentil kui teiselt maalt saabunud inimesel algul raske alustada nii suurejoonelise tööga. Ent ka just selletõttu tahtis ta ennast tõestada. Olles lõpetanud Eesti Vabariigis Tartu Ülikooli kehakultuuri eriala, oli see töö ja tegevus talle alati südamelähedane — Malmötüdrukuid juhtis ta kuni oma surmani 1998.a. Viimased 15 aastat osales juhtimises aktiivselt ka Tiina, kes ema lahkumise järel võttis juhtimise täielikult üle, tehes seda ka praegu. Tema on lõpetanud kehakultuuri eriala Rootsis.
Malmötüdrukute näol on tegemist terve kooliga: neil on maja, mille on ehitanud linn ühe koolimaja juurde; seal on kontor, klubiruum, garderoob jm., kasutatakse kooli võimlaid. Seal toimuvad kõik harjutused; töötab seal 20 treenerit, kes kõik ise endised grupi võimlejad, mitte keegi pole tulnud väljapoolt. Liikmeid on aastast aastasse 500 ringis ja neid, kes 50 aasta jooksul võimelnud Malmötüdrukute ridades, on kokku umbes 10.000. Naisvõimlemisel pole vanusepiire — Reeda ja Jessica sõnul läheb võimleja aastatega vaid paremaks, aga selle kõige taga on muidugi kõva töö ja suur treenimine, lavalise liikumise õige tunnetus.
Leida Leesment on pälvinud palju auhindu oma tegevuse eest. 1984.a. sai ta Rootsi suurima auhinna kultuuri alal — Illis Quorum. 1988.a. sai ta Rootsi Võimlemisühingu auhinna kui Aasta Juht, sama auhinna sai Tiina aastal 2000. Ja auhindade tulek jätkub. Möödunud aasta novembris, kui tähistati Malmötüdrukute 50. juubelit, pälvis grupp ka Skane tippauhinna naiste spordi arendamise alal. Eraldi auhinna sai 250.000 elanikuga Malmö linna spordiorganisatsiooni poolt personaalselt Tiina Leesment Bergh kui inimene, kes on teinud suure panuse nii Malmö linnale kui Rootsile. Auhinna nimi on Pegasus ja niisugune kuju, mille on valmistanud kuulus Rootsi skulptor Carl Milles, seisab Malmö linnas lossipargis; Tiina sai auhinnana koopia sellest.
Novembris toimunud juubelipidustuste aegu oli sellega seotud kogu Malmö linn, kes korraldas vastuvõtu raekojas ning aitas välja anda Malmötüdrukute juubeliraamatu, kus koos rohke illustreeriva pildimaterjaliga on jäädvustatud grupi tegevus läbi viie aastakümne. Juubelitseremoonial näidati ka grupi tegevuse ajalugu, tulles lavale kõigi 34 riigi lippudega, kus on esinetud, kokku umbes 1500 korral. Nii ongi Malmötüdrukutel palju meenutada nende erinevatelt esinemisreisidelt, mis on kahtlemata rikastanud nende kõikide elu. Erinevates maades kasutatakse erinevaid kavasid, austades kohalikke traditsioone; vahel ööbitakse perekondades, mis annab maade tundmaõppimisele hoopis erinevat kaalu. Tihti esinetakse ka mitmesuguste suurürituste avatseremooniatel Rootsis ja mujal.
Lähiplaanide osas on suurema reisina kavas kultuurifestival Jordaanias augustis.
Malmötüdrukud on kaunistanud oma osavõtuga ka igat Estot, 1980.a. Stockholmis toimunud pidustustel korraldas Leida Leesment Valguspeo. 25 võimlejaga osaleti ka möödunud suvel Riias toimunud Estol.
Jessica alustas võimlemist Malmötüdrukute ridades 4-aastasena, mis ongi miinimumvanuseks. Tema esimene suurem etteaste toimus 1984.a. 8-aastasena Torontos toimunud Estol koos eliitgrupiga, kus ta esines kahe palli harjutusega, hoides rütmi keset lava. Praegu tegutseb ta Malmötüdrukutes nii võimleja kui treenerina, aidates emal ka gruppi juhtida. Ametilt on Jessica perearst ja tegevus Malmötüdrukutega pole sugugi palgatöö, vaid suur hobi ja armastus. Jessica abikaasa on ooperilaulja. Muide, Malmö Ooperiga seob Malmötüdrukuid tihe koostöö, kuna on esinetud mitmegi ooperi ja muusikali programmis.
Jessica isa Ulf on alates 1955. aastast olnud Malmötüdrukute klaverisaatja. Sama teeb ka Jessica noorem vend Mattias, kes õpib muusikat.
Jessica ema õde Reet Sepp, samuti endine Malmötüdruk, asus Kanadasse elama 1965. aastal ja sellest ajast peale on ta grupiga seotud mitte küll igapäevaselt, kuid siiski pidevalt. Ta on käinud nendega koos esinemisreisidel, aidanud tegevusele igati kaasa ja jaganud seda rõõmu, mida pakub võimlemine: värskus, sädelus, ilu ja naiselikkus. Samas võimalus kohata huvitavaid inimesi — näiteks kuningliku perekonna liikmeid. Südames tunneb Reet siiani, et kuulub sinna — Malmötüdrukute peresse, mis lisaks nende perekonnale hõlmab nüüd nii paljusid inimesi, jäädes oma perekonnale siiski alatiseks suureks südameasjaks ja esimeseks prioriteediks.
Malmötüdrukutele on iseloomulik, et nad ei osale võistlustel: nime toovad nad mitte saavutatud kohtadega, vaid oma liikumise taustal: põhimõtteks on loomulik, harmooniline liikumine, mängulisus, laul ja tants, rõõm ning loomingulisus. Eriti kuulsad ollakse oma pallivõimlemise poolest, mille käsitlus on lausa ainulaadne maailma mõistes — juubelipidustustel oli ühe numbri ajal laval umbes 70 tüdrukut 150 palliga.
Lisaks sellele, et esinemas on käidud kõikidel kontinentidel, ei unustata ka oma tähtpäevi: kevadesinemine on alati suursündmuseks linnas, samuti osaletakse Rootsi rahvuspäeval 6. juunil. Alati osaletakse ka iga nelja aasta tagant toimuval võimlemise suurüritusel Gymnaestrada (viimati 2003.a. Lissabonis), kus nad on juba alates 1961. aastast valitud ühe tippgrupi hulka. Tunnustus on tulnud vaatamata sellele, et ei Leida Leesment ega Tiina Leesment Bergh pole kumbki olnud suured PR-inimesed, kes oma gruppi suuresõnaliselt propageeriksid, kinnitavad Reet ja Jessica.
Esinemisi on mõnel aastal rohkem kui teisel. Käidud on kuulsates paikades, paljudel EXPOdel igal kontinendil jm. Alates 1965. aastast on käidud mitmel korral Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, kus kõrgpunktiks oli Ed Sullivan Show külastamine 1965.a.; paar aastat hiljem esineti edukalt kolme nädala jooksul Las Vegases Caesars Palace'is. Kutseid on olnud rohkemgi kui on jõutud minna.
Omaette peatüki Leida Leesmenti elus moodustas side Eestiga. Ta rõhutas alati, et ta on eestlane, soovides näidata, et teiselt maalt tulnuna suudab ta midagi teha ja naisvõimlemist maailmatasemele viia, väärtustades oma tagapõhja. Esimene reis Eestisse toimus tal koos Malmötüdrukutega 1989. aastal. 1992.a. esineti koos Estonia teatriga. Väga hea koostöö kujunes Eesti kuulsa koreograafi Mait Aguga, kes käis mitmel korral ka Rootsis ja küllap oleks see koostöö jätkunud, kui Mait Agu poleks noores eas surma saanud.
Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan väärtustas 1989.a. Leida Leesmenti tiitliga Eesti Naisvõimlemise Ema. Ühe Rootsi spordiajakirjaniku poolt on ta saanud tiitli: Rootsi kõige ilusama naisliikumise looja.
