Tartu College’i juures on tegutsenud elulugude kirjutajate ring alates a. 2000. Alguses oli eestvedajaks prof Tiina Kirss, kuid tema siirdumisel Eestisse tegutses ring Maie ja Peeter Ilvese juhtimisel edasi ja nüüd on 11 aasta jooksul jõudnud mälestusteraamatu viienda osa avaldamiseni. Kogumikus esinevad 17 autorit, kellest ükski pole elukutseline kirjanik, kuid kes on oma mälestusi talletanud hellade meenutustega noorpõlvest, valuliste mälestustega elu säilitamise võitlustest, sõjaaja ja sellega seotud põgenemise raskustest, kommunistliku terrori all elamisest ja mõtisklustega elu keerdkäikudest ja seletusteta juhtumistest.
Teine maailmasõda paiskas eesti rahva pähklikoorekestena laiali üle terve maailma. Kas jõutakse kunagi nende nii erinevatest saatuselõngadest koosneva terve eesti rahva ajaloo vaiba kudumiseni? Igal juhul on käesolev kogumik ehk lapike sellest suuremast vaibast!
Üsna mitmel autoril on hellad mälestused lapsepõlvest esimeses Eesti Vabariigis, mille taustal N.Liidu esimene okupatsioon a-il 1940-1941 oma brutaalsusega reljeefselt esile kerkib. Tutvume noormehega, kes ei allunud ebaseaduslikule mobilisatsioonile Punaarmeesse ja kellest sai metsavend ning pärast vabatahtlik sõdur eesti üksustes Idarindel. Elame kaasa Narva ja Tallinna pommitamistele venelaste poolt 1944. a kevadel, mis neid linnu tugevasti purustasid, inimesi tapsid ja perekondlikke traagikaid tekitasid. Tutvume emaga, kes pidas Siberi metsades ebainimlikku võitlust oma nelja pisitütre elu päästmiseks ja noore tütarlapsega, kes 1949. a suurküüditamise Siberisse üle elas, kuid ikkagi isa vägivaldselt kaotas.
Elame kaasa 1944-45 aastate eesti põgenike teekonnale Saksamaal, mis lapseohtu noortele põneva seigana võis paista, kuid mis Lääneliitlaste pideva pommitamise tõttu elu ja surmaga ruletti mängis. Üks autoritest tegi läbi 13.-14. veebruaril 1945 Dresdeni pommitamise, millest sai Teise maailmasõja suurimate ohvritega sündmus. Hukkunuid oli 130.000, mis on rohkem kui Hiroshimas ja Nagasakis. Ühel autoritest näis Kõigevägevam käe kõrval olevat, kuna tal oli viis juhtumit, kus saatuse vaekausil olev gramm tema poole kaalus.
Elu põgenikelaagrites Saksamaal kajastub mitmes meenutuses. Paljud eesti noored said seal oma haridusteekonda jätkata. Mitmed noored eesti naised emigreerusid Inglismaale, et töötada sealsetes haiglates. Kohanemine ei olnud kerge. Rootsi põgenejatel oli elu palju kergem, polnud vaja elu eest muretseda, kuid ka seal olid oma kohanemisraskused.
Tutvume eesti noortega, kes Austraaliasse välja rändasid ja seal oma eluaseme rajasid. Algus Austraalia kõrbekuumuses ei olnud kerge. Nii Rootsis, Kanadas ja Austraalias, kus inimesed said normaalsetes elutingimustes elada, loodi ettevõtlikkuse ja töökusega endale tugev majanduslik alus ja aidati kaasa kohalike eesti ühiskondade loomisele. Avanesid võimalused maailmaga tutvumiseks ja elu üle järelemõtlemiseks.
Eesti vabanemisel tekkis tihedam kontakt kodumaaga ja sinna jäänud perekonnaliikmete, noorpõlvesõprade ja sümpaatiatega. Ühel autoril tekkis mitmekümne aasta järel kontakt endise kavaleriga, kellest raudeesriie oli teda lahutanud. Kui mõlemad leseks jäid, abiellusid nad omavahel.
Venemaa ei võta omaks Stalini ja tema järglaste poolt toimepandud kommunistlikku vägivalda. Demokraatlikus maailmas mõistetakse hukka natside kuritegusid, kommunistide omad jäetakse tahaplaanile. Eesti rahvas ei tohi unustada meie kallal rakendatud vägivalda, mitte kättemaksuks, vaid selle kordumise vältimiseks. Selleks on Mälutunglad V ja terve seeria vajalik lugemine, eriti noorematele põlvkondadele.
Mälutunglad V on saadaval Toronto Eesti Maja poes Estore’is ning Maie ja Peeter Ilvese käest telefonil 416- 767-6464
“Mälutunglad” V osa
Kultuur
TRENDING
