Anne Raiste
Internetis algas allkirjade kogumine selleks, et muuta kirik tänapäevaseks, demokraatlikuks ja avatuks.
Allkirjade kogumise algatanud liikumine ühendab erinevate kirikute liikmeid ja teolooge ning koostatud manifest saadetakse Kirikute Nõukogule ja kõikidele kogudustele, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Video ja artikkel: http://uudised.err.ee/index.ph...
Manifestile alla kirjutanud Tallinna ülikooli lektor, teoloogiadoktor Jaan Lahe ütleb, et manifesti koostajad leidsid, et aeg on pöörata tähelepanu nendele probleemidele, mis on Eestimaa erinevates kirikutes sarnased.
"Kui me vaatame kirikuid niiöelda vanas Euroopas, siis me näeme, et nendes kirikutes on rohkem avatust, sallivust, demokraatiat, tänapäeva inimese mõistmise ja maailmatunnetusega arvestamist ja me soovime, et ka meie kirik oleks selline, kui need mitte väga kauged kirikud," selgitas Lahe.
Humanistliku kristluse manifestis on kirjas, et kui Eesti ühiskonda iseloomustab püüdlus suurema demokraatia, avatuse ja sallivuse suunas, siis samal ajal toimuvad mitmes kirikus arengud, mille tulemusena süvenevad autoritaarsus, suletus ja sallimatus.
Manifesti koostajad soovivad, et kirik ei igatseks nostalgiliselt minevikku, vaid muutuks tänapäevaseks hinnates haridust ja teadust ning ei välistaks ühtegi inimgruppi. Ja oleks valmis ühiskonnaga dialoogi pidama. Jaan Lahe lisab, et ka kriitikat ei tohi karta.
"Paraku võin ma kinnitada, et nii mitmedki otsesed väljaütlemised või ka kriitika näiteks mõne nähtuse suhtes kirikus on kirikute juhtkondade poolt kutsunud esile teravaid reaktsioone - inimesi on ähvardatud selja taga repressioonidega, on püütud kiriklikke väljaandeid survestada, et nad annaksid edasi ainult ametlikku informatsiooni. Me peame seda olukorda ebaõigeks ja soovime selle lõppemist," rääkis Lahe.
Manifest on adresseeritud Kirikute Nõukogule ja kõikide kirikute kogudustele. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Tallinna praostkonna abipraost Arho Tuhkru tõdes manifestist rääkides, et mõtteavaldusi võib alati teha.
"Kui me mõtleme humanistlikust kirikust, siis eks kiriku mõõdupuu ei ole mitte inimene - see on juba individualistlik mõõdupuu. Kiriku mõõdupuu on see, mis on inimesest kõrgemal või väljaspool või võimsam või ülevam. No ma arvan, et inimesed alati diskuteerivad ja räägivad, aga praegu küll poleks nagu põhjust," rääkis Tuhkru.
Kirikute Nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinus ütles, et kui manifest Kirikute Nõukogule ametlikult esitatakse, siis järgneb ka arutelu. Leinuse enda hinnangul käib aga kirik kaasajaga sammu ja püüab teha seda, mis vajalik ja õige.
"Sellised nähtused köidavad rohkem tähelepanu ja nii ka see manifest on köitnud tähelepanu, aga samas petitsioonide koduleheküljel on teine manifest, mis ei ole köitnud kahjuks tähelepanu. See on üleskutse perekonnale ja perekondlikele väärtustele," ültes Leinus.
Veel enne kui allkirjad üle antakse soovivad manifesti koostajad, et algaks tõsine ja avalik diskussioon kiriku rolli ja võimaluste üle Eesti ühiskonnas.
Humanistliku kristluse manifest : http://www.petitsioon.com/huma...
