Kerli Nõu ÄP
2007. aastal Niitväljale kerkiv sajakohaline Villa Benita läheb maksma 100 miljonit krooni.
Ärilehega kohtuma tulnud projekti põhimootori Terje Krossi ees laiutavast dokumentide ja jooniste kuhjast ning välismaal analoogsetest ettevõtmistest tehtud fotodest saab iga kõrvaltvaataja aru, et Villa Benita pole kellelegi eile pähe turgatanud uitmõte. Tegemist on kaua planeeritud projektiga, mille uurimis- ja eeltööd on tehtud juba kümme aastat.

Rahvas vananeb

Kaubal tundub jumet olevat. Ettevõtmise kasuks räägivad pikad hooldekodujärjekorrad ja loomulikult inimväärsete elamistingimuste loomine. Demograafide prognoosi kohaselt on 2050. aastaks Eesti elanikest üle 65-aastasi 38%. Mitme arvestuse kohaselt eeldab selline seis ligikaudu 6300 hooldus- ja hooldusravikoha olemasolu. Sotsiaalministeerium soovib selle eesmärgi saavutada juba kümne aasta pärast, mis tähendab, et kahe rahastaja – Terje Krossi ja Magnum Medicali endise juhataja Margus Linnamäe – plaanid keerlevad õige puu ümber. Projekti maht jääb saja miljoni krooni juurde ja osaliselt finantseerivad seda pangad. Ühekordse investeeringuna tehtavast panusest kiiret kasu ei loodeta. “Eesti ühiskond ja investorid on samas selliseks ettevõtmiseks valmis, miks siis mitte,” kommenteeris ettevõtmist investor Margus Linnamäe.


20 aastaga nullis

Tasuvusarvestuste järgi peaks ettevõtmine, sõltuvalt turusituatsioonist, omadega nulli jõudma alles paarikümne aasta jooksul.
35 aastat eakate hoolduse ja põetamisega kokku puutunud OÜ Koduõde juhataja Ilve-Teisi Remmeli sõnul on aeg hooldekodude turu hüppeks igati küps. “Ma ei saa aru, miks peavad vahvad võimalused ainult välismaal olema,” oli Remmel Villa Benita suhtes optimistlik.
Aeg, mil vanemad inimesed viie-kuue kaupa toas elavad ning isiklikke asju ruumikitsikuse tõttu vaid unes näevad, peab otsa saama. Samuti ei pea hooldekodu ilmtingimata tähendama üksnes ravi vajavate inimeste asupaika.
Niitvälja eakate kodus jaguneb teenus tinglikult kolmeks: eakatele mõeldud villasse on võimalik soetada iseseisev elamine, samamoodi pakutakse ka toetatud elamise teenust, kus inimene teatud toimingutes villa personali teenuseid kasutab. Kolmandaks villas osutatavaks võimaluseks on põetamine. Kolmele põhiteenusele lisaks tekivad hinnakirja ka teised vajalikud lisateenused, alates nõustamisest ja lõpetades eakate klubilise tegevusega.
Kui siiani käib vanadekodu-laadsete asutustega kaasas jalust ära saadetud memmede ja taatide hõng, siis Villa Benita eesmärk on koidest puretud arusaamale põhjalik tõrje teha. “Igal elanikul on oma väike korter, kuhu saab mõistagi tulla oma asjadega,” selgitab Kross.
Villasse kavandatakse ka ühiskasutuses olevaid ruume – fuajee, kaminad, mugavad istumisruumid, raamatukogu, suur ja väike söögisaal.

Huvi suur

Kross veab näpuga kaardil järge, näidates krunti ümbritsevat metsa, kohta, kuhu rajatakse aiandushuvilistele peenramaa, kui kaugele jääb kinnistust maanteemüra ja kui mõistlikku kaugusse jääb rajatavast eakate villast lähim suurasula Keila.
Psühholoogilise nõustajana tegutsenud Kross ei salga, et juba eelloo faasis on uudne projekt intervjueeritud eakates nii palju elevust tekitanud, et pole kindel, kas sajakohalises villas kõigile huvilistele isegi kohti jagub.
Huviliste küllusele vaatamata on Terje Krossi suurim hirm, et Eesti-aegse arhitektuuriga uut hoonet hakatakse ekslikult vaid väljavalitud jõukurite vananemispaigaks tembeldama. “Kindlasti ei ületa Villa Benita hooldekodu Eestis senilevinud hinnataset,” ütleb Kross. Paindlikud maksetingimused ja lai pakettide valik loovad olukorra, kus igati ajakohastes tingimustes on korterikasutusõiguse ostnul võimalik hakkama saada ka umbes 6500 krooniga kuus, mis on näiteks praegugi hooldekodude turul keskmine hind.
Kross ja partnerid oma tulevastele klientidele planeerinud erinevaid rahastamisvõimalusi. Villas elamiseks võib raha tekitada näiteks olemasoleva kinnisvara üürimisest, samuti võib osta endale ühe- või kahetoalise korteri Villa Benitas või loota lähedaste finantsabile.
Esimesed elanikud peaksid Villa Benitasse kolima 2007. aasta kevadel. Praegu käivad kinnistul ettevalmistused ehitustööks. Kava kohaselt läheb kopp maasse järgmise aasta kevadel.



Uue hooldekodu rajajad

•• Terje Kross on avalikkusele tuntud heategevusega, korraldanud narkovastaseid kampaaniaid. Professionaalse Psühholoogia Erakooli psühholoogia eriala ning EBS-i majanduse ja ärijuhtimise lõpetanud naisterahvas on muuhulgas töötanud ka Paljassaare sotsiaalmajas, siseministeeriumis koolitusjuhina.
•• Margus Linnamäe on avalikkuse ette kerkinud eelkõige Eesti suurima ravimite hulgi- ja jaemüügi ettevõtte Magnum Medicali nõukogu liikmena (praegu sellel kohal ei tööta). Jätkab aktiivselt nii äri- kui ka hobimaastikul. Näiteks kuulub Linnamäele pool Lasnamäe tervisekeskusest, vabal ajal kasvatab aga Herefordi veiseid. Muuhulgas on Linnamäe ka Setu Kultuurifondi nõukogu liige.



20 hooldekodu tuhande pensionäri kohta

•• Nimi Benita pole valitud juhuslikult: see vanaproua nimi oleks ühtlasi eakate kodu kliendi koondnimi. Tegu on naisvormiga ladinakeelest nimest Benedictus, mis tähendab “õnnistatud”, ladina tüvi bene tähendab “hea”, “hästi”, “headus”.
•• Kogu Euroopa Liidus ja ka Eesti sotsiaalministeeriumis arvestatakse, et keskmiselt peaks tuhande 65-aastase ja vanema elaniku kohta olema 20 hooldekodukohta ning kümme hooldusravikohta.
•• 2000. aasta Eesti eakate toimetuleku uuringu järgi ei ole 54% eakatest mõelnud, kuidas nad lahendavad olukorra, kui enam iseseisvalt toime ei tule. Ainult 10% on mõelnud eakate maja või hooldekodu peale. 18% arvab, et läheb kellegi juurde elama. Ainult 2% arvab, et palkab hooldaja.

Eestlased Eestis

TRENDING