Maria Callast peeti eelmise sajandi suurimaks sopraniks. Ta oli ooperi grand dame, primadonna assoluta, kelle esinemised ja privaatelu seisid kogu maailma publiku huviorbiidis.
Maria Callas Frankfurti lennujaamas oleval reklaamil. Foto: Aino Siebert
Kuigi kreeklanna surmast möödus tänavu 30 aastat, pole müüt temast kaotanud siiani oma võlu. Lauljanna pearolliks oli Norma. Seda Bellini ooperi peaosa laulis ta 90 korda ja iga kord oli publik tema ees põlvili, ovatsioonidele ei tulnud lõppu. Ühes intervjuus ütles primadonna: „Norma meenutab mind. Väljapoole jätab ta tugeva naise mulje, vahel tundub ta isegi julmana, kuid tegelikult on ta ainult lõvi kombel karjuv lammas.” See soprani ütlus on vägagi tabav, sest kuigi diivale maksti iga esinemise eest ümberarvestatult umbes 50 tuhat eurot, ei võinud ükski ooperimaja olla kindel, kas lauljanna üldse suvatseb lavale tulla. Callase kapriisid olid kurikuulsad, ta oskas mitte ainult laval, vaid ka tavaelus lavastada suurepäraselt skandaale.
Tohutu ekspressiivsusega hääl
Maria Callase tee ooperimaailma tippu ei olnud sugugi iseenesestmõistetav. Kui suur, paks ja lühinägelik kreeklanna debüteeris 1938.a. Ateena Olümpiateatris lavastatud Santuzzana Mascagni „Cavalleria rusticanas”, ei osanud keegi lootagi, et temast kasvab kunagi maailmatasemega ooperistaar. Karjäär sai korralikult tuult purjedesse peale seda, kui Callas abiellus temast pea 30 aastat vanema Giovanni Battista Meneghiniga. Tellisevabrikant, kellega diiva tutvus 1947.a. Veronas, mil ta laulis ooperi „Gioconda“ peaosa, müüs oma tehase ja pühendas ennast abikaasa karjäärile. 1950- ja 60-ndatel aastatel ei võinud maailma ühtegi ooperilava kujutada ette lauljannata, kelle õige nimi oli Cecilia Sophia Anna Maria Kalogeropoulos. Tänaseni on lauljanna paraadirollid unustamatud, ikka ja jälle antakse välja plaate, kus on dokumenteeritud lauljanna grandioosne karjäär, mis algas 40-ndate aastate alguses ja lõppes 1974.a. lõpus. Kui Maria Callas laulab, tundub, et aeg on jäänud seisma.
Bulvarimeedia lemmik
Kuulsust ei toonud kreeklannale aga mitte ainult tema lauluhääle maagiline jõud ja näitlemistalent. Temperamentselt ja suure lärmiga presenteeritud äraütlemised, näljakuurid, kohtuprotsessid ja rivaalsused tõid 1923.a. New Yorgis sündinud Callase nime ja fotod bulvariväljaannete esikaantele. Ooperi grand dame’i privaatelu oli sama mondäänne ja värvirikas kui figuurid, keda ta laval kehastas. Eriti suurt huvi pakkus maailma meediale staari lahutus abikaasast ja mänedzherist Meneghinist ning armusuhe Aristoteles Onassisega.
Hõljudes kreeka reederi kätel unistas diiva abielust, kuid tema lootused ei täitunud – peale aastaid torme täis armuäfaari eelistas miljardär 1968.a. abielluda USA endise first lady Jacqueline Kennedyga. Nüüd oli primadonna ise mahajäetu rollis.
Isikliku õnne kadudes jõudis lõpule ka Callase laulukarjäär. Diiva ei hoidnud oma häält ja oli seetõttu sunnitud aeg-ajalt tõmbuma laulust täielikult tagasi või siis suutis laulda ainult kergeid partiisid. Hiljem töötas ooperitäht lauluõpetajana.
Maria Callas suri südamerabanduse tagajärjel ainult 53-aastasena 16. septembril 1977 Pariisis. Ametliku versiooni kõrval jäid kõlama kuulujutud, et ta tegi ise oma elule lõpu peale. Diiva maeti Pariisi Père-Lachaise kalmistule, kuid kaks aastat hiljem riputati kuulsa soprani tuhk Kreeka rannikuvetesse. Primadonna surma-aastapäevaks antakse välja DVD „Maria Callas — The Eternal Maria Callas“, 6 CD-ga karp „Simply Callas“ ja Yann-Brice Dherbieri eksklusiivne pilditeos „Maria Callas“, samuti superstaari kogutud retseptidega kokaraamat „Maria Callas — La Divina in Cucinavon“.