On tore, kui on olemas sõpruskoorid. Üks sõpruskooridest tekkis Toronto Eesti Meeskoorile Eestis, kui kodumaa oli taasiseseisvunud. Selle koori nimi oli alguses EKE Inseneride Meeskoor, mis sai 2007.a. sügisel 20-aastaseks. Nüüd kannab see Inseneride Meeskoori nime, kuna endist EKE-t (Eesti Kolhoosi/Küla Ehitus) ei ole enam olemas, sest Eesti Vabariigi külad ehitavad ennast nüüd ise.
Tallinna Inseneride Meeskoori bussiga Virtsu sõidul 13. juunil. Ees vasakul maestro Ants Üleoja.
Foto: H. Paara
Foto: H. Paara
Tubli Eesti lauljate koorijuht üldlaulupidudel, Ants Üleoja, on olnud Inseneride Meeskoori koorijuhiks selle asutamisest peale ja jätkab tarmukalt. Ta tõi Toronto Eesti Meeskoori kutsel Inseneride Meeskoori 1990.a. Torontosse ja temaga oli kaasas tütar Elo abikoorijuhina. See koosolemine ja koos laulmine lõi kahe meeskoori vahele siiani kestva sõpruse.
Seoses XXVI Ülemaalise Meestelaulupäevaga Kuressaares oli Inseneride Meeskooril kutse tulla laulma Saaremaale Kaarma kiriku juurde ja Muhu saare Külasema küla Folklooripäevale. Seal oli mul õnn laulda kaasa mõnes tuttavas laulus sõpruskoori 36-liikmelises „rändkooris“. Süvendasime seal omavahelisi lauluvennalikke tutvusi. Tänu headele lauluvendadele Mati Tartule, Indrek Tiidemannile ja Tiit Ojalale südamliku vastuvõtu eest. Tänu ka maestro Ants Üleojale, et ta lubas mind laulda koos Inseneride Meeskoori lauluvendadega. Eks II tenorid teavad, mis häält see üle ookeani tulnud sell seal tegi.
Toronto Eesti Meeskoor kuulub täisõigusliku liikmena Eesti Meestelaulu Seltsi alates aastast 1999; ainukese eesti meeskoorina väljaspool Eestit.
Arvan, et eriti saarlased ja muhulased siin mandril võivad olla huvitatud sellest, missuguseid üritusi toimus nende isademaal nädal aega enne jaanipäeva 2008.
Sain koha Inseneride Meeskoori bussi Tallinnas Mere puiesteel 13. juunil, mis vuras Virtsu poole, tee pealt veel mõnda lauluvenda peale võttes. Virtsus saatsime bussi tagasi ja kõmpisime oma kottidega praamile. Praamil läks simmaniks selle poole tunni kestel, et Kuivastusse jõuda. Kaks tublit noort lauluvenda, kes panid oma lõõtspillimängu ja kõikide lauluvendade laulu saatel praamil oleva rahva tantsima ja kaasa laulma, tõid meie laulukoorile annetustena sisse üle 300 krooni, mida sai hiljem kasutada „ekstrateks“!
Kuivastus ootas koori Kaarmast saadetud buss, mis viis meid lõunatama Orissaarde mugavasse sööklasse, kus olid juba lauad kaetud meie vastuvõtuks.
Orissaarest viis buss lauluvennad Kaarma koolimajja, kus nad end sisse sättisid öiseks majutamiseks. Lv. Mati Tartuga sõitsime kahekesi Külasema külla, et toad valmis panna Mati „aidavigvammis“ öösel puhkamiseks. Sõitsime peatselt Saaremaale Kaarmale, et seal kiriku seina ees pargis Kaarma rahvale kontserti anda.
Kaarmal olid kohal ka Teaduste Akadeemia Meeskoor ja Saaremaa Ühendatud Meeskoor, kes kõik esinesid nii eraldi lauludega kui ka ühendkoorina. Kolme koori ühendkooris oli u. 80 laulumeest.
Kontsert algas kell 22.00 ja lõppes kell 23.30. Laule (15) juhatasid maestrod Kuno Areng, Ants Üleoja ja Tiit Köster. Klaveril saatis Helena Kadarik, orelil Henn Eerik. Kuulajaid oli umbes samapalju kui lauljaid.
Kontserdi ajal läks taevas pilve ja ilm pimedaks, kuid lähedal olevatelt puudelt kostis meeste laulule lisaks ööbikute lõõritamine. Milline haruldane kooskõla!
Maha asetatud küünaldega valgustatud rada viis suure telgi juurde, kus oli kaetud söögilaud.
Hilja öösel saabusime oma majutuskohtadesse, et puhata välja järgmise päeva meestelauluks Kuressaares. Viimasest ilmus jutt juba eelmises Eesti Elu numbris.
(Järgneb)