On meeldivaks üllatuseks, kui palju nägusaid trükiseid ilmub Eestis. Pole ainult tegemist huvitavate teemadega, vaid raamatute kunstiline kujundus, trükk, paber jne. on sedavõrd kõrge kvaliteediga, et neid teoseid võib uhkusega näidata kõige nõudlikumale bibliofiilile. Olen mitmest raamatust varem kirjutanud, kuid nüüd on mu ees jälle neli köidet, mis väärivad kommentaare.

Esimeseks on Eesti Entsüklopeediakirjastuse poolt välja antud “Väike Entsüklopeedia 2002”. Teos on värvitrükis, 1455 lehekülge, varustatud rohkete illustratsioonidega ning jätab meeldiva mulje. Teda võib pidada 1938. a. ilmunud “Väikese Entsüklopeedia” (millest mul on kaasas kaks eksemplari) järeltulijaks. Kuigi paljudel väliseestlastel on olemas nõukogude ajal alustatud mitmeköiteline “ Eesti entsüklopeedia”, on käesolev teatmeteos kompaktsem ja ajakohasem.

Teiseks raamatuks on “Eesti ja maailm, XX sajandi kroonika; I osa, 1900-1940”. See on märkimisväärne kapitaalteos, suureformaadiline, 528 lehekülge. Nagu tiitel ütleb, annab teos peaaegu päev-päevalise kroonika ajastu kohta 1. jaanuarist 1900 kuni saatusliku 16. juunini 1940. Loetletud on nii Eestit kui tervet maailma puudutavad sündmused. Teksti peaosa moodustavad artiklistiilis ülevaated tähtsamatest sündmustest, lisaks rohked ajaloolised fotod. Alljärgnevalt mõningad näited. 1902. a. kevadel annab tsaarivalitsus loa õpetada Tallinna Nikolai I gümnaasiumis eesti keelt “neile kes seda soovivad”. Aga juba 14. sept. 1906 avatakse esimene eestikeelne keskkool Tartus - ENKS Tütarlaste keskkool. Oktoobris 1904 tuleb tsaar Nikolai II Tallinna, et “isikliku õnnistusega” teele saata Vene-Jaapani sõtta lahkuvat laevastikku. 16. sept. 1913 nendib ajaleht “Tallinna Uudised”, et maakeelt tarvitatakse Tallinnas piiratult. Polevat teda võimalik kasutada ei “Estonia” teatris piletit ostes ega teatri puhvetis. 31. dets. 1917 saab Eesti Õigeusu kirik iseseisvaks piiskopkonnaks. Riia ja Moskva kirikuringkonnad on selle vastu, kuid toetus tuleb Venemaa kõrgeimalt patriarhilt Tihhonilt. Eesti esimene kõrgepingeliin (15 KV) läheb käiku 18. okt. 1918. Maaseadusega 10. okt. 1919 võõrandatakse mõisad. Oktoobris 1926 ilmub Tammsaare “Tõde ja õigus” I osa. 1930. a. suvel õigustab Stalin ÜK(b)P 16. kongressil Moskvas oma järjest verisemaks muutuvat repressioonipoliitikat. 17. aug. 1932 avatakse Tallinn-Varssavi lennuliin. Oktoobris 1933 kiidab eesti rahvas heaks vapside põhiseaduseparandused. 18. dets. 1934 suletakse Eesti ajakirjanduse suu. Valitsuse arvustamine on keelatud ja seatakse sisse ajakirjanduse tsensuur. Sellele järgneb 19. apr. 1938 karm trükiseadus. Kurikuulsa Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli sisu saab teatavaks 24. augustil 1939. Ja palju muud. Teose II osa, 1940 kuni 20. sajandi lõpp, on teoksil.

Kolmandaks raamatuks on jälle suurekaustaline “Riigikogu Toompea lossis”, koostatud Riigikogu Kantselei poolt. Esmajärgulises trükitehnikas on teksti ning suure arvu värvifotodega (152) antud detailne ülevaade Toompea lossi ajaloost, hoone sees- ja välisküljest ning Riigikogust. Näeme Riigikogu liikmeid nii pidulikel kui igapäevastel istungitel, näeme võõrriikide külaliste vastuvõtte ning saame jälgida ka nende tööd, kes kulisside taga Riigikogu häireteta funktsioneerimise eest hoolitsevad - ametnikkond mitmel alal.

Neljandaks nimetan astronoomiahuvilistele määratud teost - Heikki Oja “Põhjanael”. Teos on tõlgitud soome keelest, kuid on eesti astronoomide poolt täiendatud. Ta annab populaarkirjandusest hoopis detailsema ülevaate astronoomia põhimõistetest, Päikesesüsteemist, universumist ning hilisaja kosmoloogilistest avastustest. Teksti täiendavad rohked diagrammid ja fotod taevakehadest. On antud ka üllatav hulk matemaatikaalalist informatsiooni, mille tõttu raamat on haridusministeeriumi poolt soovitatud õppematerjaliks füüsika klassidele.

Märkmed: