Kolmanda kontserdi kava oli vaheldusrikas. Esimesena mängiti F. J. Haydni sümfoonia nr. 96, hüüdnimega „The Miracle” (Ime). Miks selline nimi? Kui 1791. a. toimus Londonis sümfoonia esiettekanne, olevat laest langenud suur kroonlühter. See kukkus aga momendil, mil rahvas lava suunas tormas et maestrot õnnitleda. Nii ei saanud keegi vigastada — täielik ime! Hiljem on küll selgitatud, et õnnetus juhtus hoopis sümfoonia nr. 102 esiettekandel, aastaid hiljem. Nimi aga jäi eelmise teose külge.
On märkimisväärne, et Järvi on alustanud neljast kontserdist kolme Haydn'i sümfooniatega (nr. 94, 96 ja 103). Arvustaja arvates kasutab Järvi Haydn'i läbipaistva koega teoseid muu hulgas selleks, et viimistleda orkestri mängulist täpsust. Võibolla. Seekordsel ettekandel kõlasid siiski keelpillid veidi karedalt, ragged, nagu inglise keeles öeldakse. Aga — Mihhail Glinka (1804-1857) orkestrifantaasia „Kamarinskaya” mängiti seevastu haruldaselt hästi. Suur nauding oli kuulata. Just nagu oleks orkestreid vahetatud. Teos põhineb kahel vene rahvamuusika meloodial, mida Glinka huvitavalt varieerib.
Kontserdi peanumbrina esitas 19-aastane pianist Jie Chen F. Chopini klaverikontserdi nr. 1 ( op. 11, e-moll). Noor daam mängis erakordse tehnilise puhtusega. Ühtegi nooti Chopini sillerdavatest passaazhidest ei läinud kaduma. Tänu mängija heale toonile kõlas klaver kogu aeg selgelt üle orkestri. Siin tuleb tunnustada Järvi osa, et koosmäng selliselt õnnestus. Kui midagi solistilt soovida, siis ehk suuremat isikupära, kuid see on kunstilise küpsuse küsimus, mis areneb ajaga. Tehnilised vahendid on kunstnikul juba olemas. Kava lõppes F. Schuberti sümfooniaga nr. 5, millele järgnevalt N. Järvi andis kaks lisapala.
Neljandat kontserti ma isiklikult ei saanud minna kuulama. Arvustus selle kohta oli aga hea. Kanti ette kaks teost: Haydni sümfoonia nr. 103 ning G. Mahleri monumentaalne sümfoonia nr. 1, hüüdnimega „Titaan”. Nagu ikka, esitas Järvi ka sel korral lisapala, mida arvustus eriliselt esile tõstis — Sibeliuse helitöö keelpillidele „Stseen luikedega”, op. 44.
Kui juba on juttu Neeme Järvist, olgu märgitud, et New Jersey ajalehe The Star Ledger klassikaliste CD-de veerus anti kõrge hinnang Järvi poolt salvestatud Sibeliuse sümfooniatele (nr. 1-7, Göteborgi Sümfooniaorkestriga). Neljast plaadist koosnev seeria on saadaval Deutsche Grammophon firmamärgi all. Sama kõrgelt hinnati Järvi salvestust (Scottish National Orchestra) eesti muusikast: „Music From Estonia, Eller, Pärt etc.”. Selle CD andis välja Chandos.