Riivo, Henry ja Helen, kellest viimased 2 käivad Tallinna 21. Koolis ei paistnud tahtvat esimesel koolipäeval kooliaiast lahkuda. Kodus olid nad siiski käinud kuna kõik veeresid rulluiskudel. Kohe küsiti kuhu see pilt läheb, nii et lehel on 3 uut võrguväljaande lugejat juurde oodata. Noorte taustal olev moodne ehitis on vana uhke koolimaja uus särav jätk.
pühapäeval, 29. augustil toimus Raekoja platsil kontsert-etendus „Raekoda 600“, esmaspäeval, 30-ndal võeti sealsel tribüünil pidulikult vastu Ateenast naasnud olümpiamedalivõitjaid ning 31. õhtul toimus samas Nõukogude vägede väljaviimise 10. aastapäeva kontsert. Ja täna on 1. september. Majaesistel on eesti lipud, kalender teatab, et on teadmistepäev ja ülemaailmne rahupäev (üks neljast). Eesti lastele on see aga erilise tähendusega ja pidulik esimene koolipäev ning lipud on ikka pigem nende julgustuseks, teadmiste auks.
Juba varahommikustel tundidel oli tänaval tajuda muutust: tüdrukud kleitides ja lakk-kingades, poisid pintsakutes ja lipsudeski. Pilku püüdsid ka koolivormis noored, k.a. ühe väikemehe must sametist koolimüts, millel kuldsetes tähtedes noka kohal XXI, mis tähistab Raua tänava ehk inglise keele kallakuga Tallinna 21. Kooli. Kui poiss minust möödus, nägin, et mütsil on ka kuldniidiga kujutatud 80 aasta vanune koolihoone. Nagu enamikel oli sellelgi lapsel seljas temast peaaegu suurem koolikott ja peos lillekimp. Õpetajale lillede kinkimine esimesel koolipäeval on kindel tava nagu ka kooliaasta alguse tähistamine piduliku aktusega. Esimese klassi (miks ka mitte gümnaasiumi või kõrgkooli) lävepaku ületanud päevakangelasi võib vabalt kodus oodata ka tort.
Raua ja Pronksi tänava nurgal, XXI kooli vastas valvas enne laste ilmumist (kui kojamees veel kooliaeda pühkis) kollases helkurvestis politsei, keda enne tema sini-valge auto märkamist ekslikult Põhja-Ameerika nn ülekäigurajavalvuriks pidasin. Sellist ametit siin pole, küll aga olid politseinikeväed rakendatud esimeseks päevaks koolilähedasi alasid turvama ning Pärnu maantee Draamateatri esise ülekäiguraja juures ehk siis Reaalkooli ja Inglise Kolledzhi lähedal oli ka nähtud „Falcki mehi, sauad käes“ (Falcki nimelise turvafirma töötajaid). Ülekäiguradasid tähistavatest laiadest valgetest triipudest mustal asfaldil tuleneb nende lastesõbralik nimetus SEBRA.
21. Kooli ja Tallinna kesklinna teistesse mainekatesse n-ö eliitkoolidesse (näit. Prantsuse Lütseum, Gustav Adolfi Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium jt.) pürgib rohkem tahtjaid kui on kohti, olgugi et Eesti Päevalehe esileheuudis on „Kooliminejate arv langeb“: „Viie aastaga on õpilaste arv vähenenud 32.000 võrra, mis sunnib koole sulgema. Kõige rohkem kannatavad maapiirkonnad, kust noored pered lahkuvad.“ Täna läks Eestis esimesse klassi 12.317 (700 vähem kui möödunud septembris) ja üleüldse kooli ca 183.000 last (viie aasta eest oli see arv 215.000). Viie aasta pärast ennustatakse kooliminejate vähenemist veel 40.000 võrra, kirjutab 1. septembri EPL.
Uus ja vana – Tallinnas Raua tänavas asuva 21. Kooli remont ja juurdeehitus on seni Eesti kallim kooliremont, mis läks maksma üle 100 miljoni krooni. Pildil on näha klassiruumide, võimla ja ujulaga 2003. a. valminud uut osa ja 1923. aastal ehitatud algset hoonet. 2. oktoobril 2003 sai kool 100 aastaseks. Fotod: Riina Kindlam
Arvude kiuste on ka imelugusid, näiteks et viis Viljandimaa Lilli küla last hakkab endiselt kodu lähedal koolis käima kevadel valla poolt suletud algkoolihoones, kus külaseltsi abi (ning haridus- ja teadusministeeriumi koolitusloaga) avati Lilli Mulgimeelne Vabakool. Ühesõnaga erakool nagu tuntud kalli õppemaksuga pealinna Rocca al Mare ja Audentese koolid, ainult et Lilli lapsevanemad võivad 200-kroonist kuu-õppemaksu vabadalt tasuda ka küttepuudes.
Lilli koolis kasutatakse muuseas mulgikeelset lugemikku (Mulgi keelen ja meelen) nagu Kihnu koolis nüüd ka kihnukeelset õpikut, millele lisandub pea kodusaare ajaloo ja looduse lugu. Ka pealinna suures elamurajoonis said koolijütsid uue töövihiku „Minu kodupaik Mustamäe“, mis seletab linna administratiivset jaotust, tutvustab ajalugu, loodust, koole, huviringe ja raamatukogude kasutamist.
Kõik 1. klassi minejad said koolist esimesel päeval kaasa lasteajakirja Täheke ja pehme helkuri, et pimedas liiklemine ohutum oleks. Kõikide nende laste vanemad said Päästeameti algatusel tasuta suitsuanduri (smoke detector), kokku jagati neid 13.000 ning 327 pealinna toimetulekuraskustes elavate perede last said endale esimesse klassi astumise puhul tasuta koolikoti. Järjest on uudistes juttu toetuste vajadusest: Tallinna linn jagab tänavu ühekordset 5000-kroonist toetust peredele, kus kooli läheb teine või iga järgnev laps.
Paljudesse pealinna lastesõimedesse (alates 3-aastastest) ja lasteaedadesse (6-aastased) sissesaamiseks on pikad ootejärjekorrad; mõned panevad oma lapsed kirja juba enne sündi! Kui laps aga esimesse klassi klassi läheb, eeldatakse, et ta oskab tähti ja mõnevõrra veerida ka. „Kõik on uus septembrikuus, uus kuub, uus müts, uus vormipluus.“
