Eestis on talveilmaga kehvad lood. Kuna temperatuur on püsinud järjepanu nulli turjal, on sademeteks vihm ja maastik pruun-porine. Kirjeldused Toronto muinasjutulisest talvest paneb lumemaiatel siinpool suu vett jooksma. Ometi oli omaette väike ime möödunud nädalavahetusel kaheksandat korda Otepääl peetud murdmaasuusatamise maailmakarika etapivõistlused. Möödunud talvest saadik saepurukihi all hoitud ja ka tehislumest loodud 5-kilomeetrisel võistlusringil läks meie meestel üle ootuste hästi. Ka Tartu Maratoni eelsõit, n-ö avatud rada sai 10. veebruaril sõidetud, kuid sel nädalal langetati otsus päris maraton ära jätta. Pühapäeval oli startima oodatud enam kui 4000 suusatajat.
Meie ja maailm Otepääl
Jaak Mae nimetas 9. veebruari sõitu kodumaal üheks oma elu parimaks. Ta saavutas 2. koha 15 km klassikasõidus, olles pea minut kiirem 3. koha saanud soomlasest Ville Nousiainenist. Jaaku suutis edestada vaid tänavuse hooaja „rakett“, MK punktide edetabelit juhtiv tshehh Lukas Bauer. Kogu möödunud aasta põlveoperatsiooni tõttu vahele jätnud Andrus Veerpalu sai sellel, alles teisel MK sõidul, imelise 4. koha ja sprindivõistlustes särasid Timo Simonlatser ja Peeter Kümmel. Viimane pääses A-finaali, saavutades 5. koha! Selle rahvusvahelise suurvõistluse pidamine Eesti pinnal on suureks tõukeks noortele Eesti suusakoondislastele ja sinna pürgivatele, kes kodurajal kaasa võistelda saavad. Kui te ei ole veel kuulnud, siis pange kõrva taha nimed: õed Kaidi ja Kaija Udras, Laura Rohtla, Liis Kalda, Algo Kärp, Ilmar Udam, Priit Talves, Janek Vallimäe, Keijo Priks, Eeri Vahtra, Siim Sellis. Loodame, et varsti on need nimed ülemaailmsele suustamist järgivale publikule juba tuttavad.
Jääst maailmakuulsused Kadriorus
„Ilm vedas nii alt, täitsa masendav,“ kirjeldas Tiiu Kirsipuu terve nädala väldanud jääskulptuuride loomist Kadrioru pargi Luigetiigi kaldal. „Samas on tore kuulda rahva reaktsioone selja tagant, kui vaikselt tööd nokitsed...“ Tallinna Valgusfestivali raames toimunud jääskulptuuride loomine on varasematel aastatel toimunud Harju tänava veerel vanalinnas, kuid Kadrioru pargi rahvalt tuli pakkumine, et kuna tänavu pühitsetakse pargi 290. juubelit, võiks kujude jaoks sobiv õhkkond olla just pargis, mis läbi aegade olnud kunsti koduks. Kadrioru lossis asub väliskunstimuuseum, selle vastas on Mikkeli muuseum, KUMU ja tiigi läheduses Kastellaani maja.
Kahetonnised ja enam kui kahe meetri kõrgustest jäämürakatest said nädalavahetuseks väike ekskursioon kunstiajalukku: Willendorfi Veenus (autor Tiiu Kirsipuu), Tutanhamoni surimask (Natalia Chistyakova Peterburist), Lihavõttesaare Moai kuju (Kate Robinson Shotimaalt), Pablo Picasso „Naise büst“ (Kalle Pruuden), Milose Veenus (Yevgeny Zavyalov Peterburist) ning Henry Moore’i „UNESCO lamav figuur“ (Ekke Väli).
Lisaks jääskulptuuridele valmisid möödunud laupäeval peetud tule ja jää peoks tiigi äärde tuleskulptuurid, ning tuletsirkust etendas rühmitus „Autodafe“ Moskvast. Rahvas sai elamuste ja teadmiste võrra rikkamaks, kuna tööde juures olid ka originaalskulptuuride ajalugu kirjeldavad tekstid.
24—22.000 aastat e.Kr. valminud viljakusesümboli jäine teisik on Eestis täiesti omal kohal. Juhul kui te veel ei tea, ootab jaanipäeva aegu oma esimest last meie suusakuninganna Kristina Shmigun-Vähi, kes kavatseb järgmisel hooajal taas võistlusvormis olla, rääkimata edukast esinemisest 2010.a. olümpial Vancouveris. Eeskujuks on tal varasemad võistluskaaslased Katerina Neumannova ja Julija Tshepalova, kes naasid ülivõimsalt suusarajale pärast esiklapse sündi.
