Käsitsi maalitud martsipanist loomad jälgivad möödujaid Pikal tänaval ja toas uudistavaid lapsi. Nad ootavad kojuviimist Georg Stude muuseumitoas, Maiasmoka kohviku Saiakangi poolses otsas. Siia rajatakse varsti Kalevi kommivabriku maiustustemuuseum; praegu on teisel korrusel avatud Kalevi Jõulumaja.
Jälgitakse taevast – kas selgineb või tuleb lund? Uuritakse armsama näoilmet, et aimdust saada, millist jõulukinki ihaldatakse. Tuvi klõbistab aknaplekki mööda justkui kontsakingadega ja märkab oma punase silmaga toas toimuvat. Kass lendab aknalaule, jälgimaks tema kadumisjutti. Kõikjal püüavad pilku akendele pandud elektri-advendiküünlad.
Päikese puudumisel on eriti hea aeg pale kumava lava poole pöörata. Tartu Vanemuise teatri suur maja on hetkel muutunud nii seest kui väljast müstiliseks ja saladuslikuks Petteri ja Lotta Jõulumaaks koos lavastusega „Pähklipureja“: „Ilmub kingitustega Jõulusokk... Lotta saab endale jõulusoku pea kujulised pähklitangid ja Petter kepphobuse. Jõulumaal sünnivad kõikvõimalikud võlunipid ja võlutrikid läbi valguse, peeglite ja masinavärkide, mis käivad ise ja mida saab käima tõmmata.“ Jõulumaa peategelased on rootsi lapsed, kuna samas lavastuva Tshaikovski pühadeballeti taga on koreograaf Pär Isberg ja lavakujundaja Bo-Ruben Hedwall Rootsi Kuninglikust Balletist.
Nii suurtele kui väikestele vaatajatele toimub Pärnu Vallikäärus viiel korral rahvalik taliriitus „Pööripäeva päike“. Endla teatri talvises vabaõhutükis on palju laulu, tuld ja vaatemängu. Lugu räägib sellest, kuidas vanad eestlased aasta kõige pimedamal ajal päikese järel käisid ning milliseid lootusrikkaid loitse ja maagilist manamist kasutati, „et sulav ja sulatav pudrusilm tumedale taevavõlvile tagasi tuua“. Teksti ja laulusõnade autor on (Sven) Kivisildnik.
Rakvere näitlejad võtavad Mõmmi ja aabitsa kaenlasse ja lähevad hoopis väiksemate linnade lapsi rõõmustama. Suurtele mängivad ka, näiteks hiljuti siin rubriigis mainitud komöödiat striptiisiga „Täismäng“ (The Full Monty), filmina Eestis „Püksid maha!“. Kuid lugu ei leia aset Inglismaal, vaid see on „viiest lihtsast mehest Eesti väikelinnas, kes on kaotanud töö....“
Mitmes Eesti linnas jätkub traditsiooniks saanud Jõulujazzi konserditesari, pealinna sündmustest hakkas silma „Tasuta kontsert – Rannapi kingitus kuulajaile“ (s.t. pianist Rein Rannap) Oleviste kirikus, kuid kõiki huvitavaid konterte ja külaslisesinejaid on võimatu siin loetleda (Siiri Sisask, Hortus Musicus, Hedvig Hanson, Moskva Patriarhaadi Koor, Ethel Caffie-Austin Gospel Singers...). Estonia kavas on ooperid Don Giovanni, Carmen ja Nabucco, operett Viini veri, lasteetendus Väikese Tooma jõulud ja balett Pähklipureja. Draamateatris Lumekuninganna, Uus jõuluvana (Andrus Kivirähki nali täiskasvanutele), Hardi Volmeri lavastatud poliitikat pilav „Pehmed ja karvased saavad jalad alla“ ja Edward Albee „Kits“. Linnateatris toimub III rahvusvaheline teatrifestival „Talveöö unenägu“.
Aga nukud? Raekoja platsi nurgal, Vanaturukaela harjal asuvast võrratust Nukupoest on risti üle platsi Pika jalani umbes... kahe tunni matk ühele lõngalakk-nukutirtsule. Endastmõistetavalt on Nukk Nurmel alati kaasas kootud turvamehed (vahel ka kelgurakkes) sõrmiknukud Rein U. Vader ja Võsa, Villem. Pikast jalast vaid paar versta edasi mere poole (nukumõõtmeis), Laia ja Nunne tänava nurgal asubki Eesti Nukuteater. Jõulukuul mängitakse seal neli korda päevas „Timbu-Limbu ja lumemöldrid“, kus taevast sajab lume asemel… pipart. Ja taldrikuid. Lendavaid taldrikuid ja … varajast kartulit! Lumeveski parandamise võtavad käsile Timbu-Limbu, meistersportlasest nukk Pambu, virisev Toru-Loru ja üleskeeratav Muki. Nende tralli tulevad jälgima terved kooliklassid kõikjal Eestist.
Fantaasialendu talvisel inimsoojal ajal soovivad Eesti Nukuteatri vaateakna nukud Lemps, Vänts ja Maria-Neti Tallinnas. Fotod: Riina Kindlam