Eesti koolisüsteemis on mitmeid asju, mis mulle kui Kanadas üleskasvanule on uudiseks. Algkooli nimetatakse pigem põhikooliks (1.—9. klass). Seejärel on keskkool või gümnaasium (10.—12. klass). Väga tähtis ja tihe ühik on oma KLASS, kellega liigutakse koos üldjuhul keskkooli lõpuni. Sellepärast on tähtis isik (minu kogemustest puudu olev) klassijuhataja, kes ainete õpetajate kõrval on klassi jaoks pidevalt olemas. Hindeid jagatakse vanaviisi ühest punktist viieni, kuid kõrgkoolides on nüüd mindud A, B, C süsteemis hindamise teed.
Kõikidesse koolidesse sissesaamine ei ole endastmõistetav: tohutu tung teatud mainekatesse koolidesse pääseda tingib mõnel pool katsete sooritamist juba 1. klassi pääsemiseks. (Lugemine, kirjutamine, arvutamine peab selge olema!) Põhikooli lõppedes kirjutatakse esimesi üleriigilisi eksameid ja edasi mõnda teise ihalduväärsesse gümnaasiumi pääsemine nõuab vahel jällegi sisseastumiskatseid. Nii nt. proovib minu sugulane, Tõstamaal 9. klassi lõpetanud 15aastane Maali Pert pürgida rootsi keele erikallakuga Noarootsi Gümnaasiumisse.
Neljalapselise pere pesamuna Maali vanim õde, Eesti Maaülikoolis õppiv Liisa Pert oli möödunud suvel Jõekääru suvekodus kasvataja ja eesti keele õpetaja ning seejärel käis Metsaülikoolis. Nende ema Triinu on Tõstamaa Keskkoolis emakeele ja kirjanduse õpetaja. Sugulased oleme seeläbi, et meie vanaisad Siimo ja Heino Jõe olid vennad.
Eelviimasel koolipäeval 30. mail pidasid Pärnumaal Tõstamaa Keskkooli põhiastme ehk 9. klassi lõpetajad tutipidu. 12. klassi lõpetajad üle Eesti peavad samamoodi tutipidu. Rändamine muretusse nooruspõlve pakub lõõgastust kooliaastast kurnatud lõpetajatele. Märksõnaks on loomulikult tutt, mida tüdrukud pähe või patside otsa seovad. Nagu sõbrannad (vas.) Hedi Gretski, Riina Reinson, Ann-Amy Vene ja Maali Pert demonstreerivad, kuuluvad selle päeva kostüümi juurde lutt, kaisuloomad, triibulised Pipi-stiilis sukad, õhupallid ja seebimullide puhumine. Foto: koolidirektor Toomas Mitt
Poiste puhul on õigeks valikuks traksid ja „kukekad“ (kukepüksid). Mihkel Jõel (vas.) on varuks veel koolimüts, pasun ja suur kogus maikellukesi kooliõdedele jagamiseks. Alari Leetmaa lilli hoidevast ämbrist saab hiljem veekahur ja Enrih Põltsam peab ilmselt mobiiltelefoni teel sõjaplaani, pulgakomm suus. Vallatused tipnevad veesõjaga, mis jätkub sama päeva õhtul sõiduga suurlinna Pärnu, kus klasside viisi tutikaid satub koos veeohvriteks. Foto: koolidirektor Toomas Mitt
Selliseid lillesülemeid oleme Torontos harjunud nägema vaid leeriõnnistamise järgselt. Nende kaunitaride puhul on aga tegemist esimese tõsise, põhikooli lõpetamisega 20. juunil. Enamik üliuhkeid kleite ja olulisi aksessuaare said pealinnast ostetud ja sama päeva hommikul käis mõnigi neiu Pärnus juuksuris. Esimeses reas istuvad vasakult: Mariliis Lillemets, Eleri Birk, Maali Pert, Hedi Gretski ja Riina Reinson; teises reas Mari-Liis Vaher, Laura Pärna, Terje Arula, Mariia Kalbach ja Liis Lehtla. Oma klassi noormehi esindab Alari Leetmaa. Põhikooli lõpetas 32 noort, järgmisel päeval peeti lõpuaktus 8-le keskkooli lõpetanule, k.a. kuldmedaliga lõpetanud Merilin Mitt. Kuldmedali teenib kõikides ainetes kogu keskkooli vältel viitele õppinud noor. Foto: Riina Kindlam
19. saj. alguses ehitatud Tõstamaa mõisa härrastemajas tegutseb kool 1921. a., kuid esimene teadaolev õpetaja saadeti siia Tartust juba 1688. Nelja aasta eest lõpetati mõisas ulatuslikud restaureerimistööd, mille käigus taastati unikaalseid lae- ja seinamaalinguid. Teisel pool teed asub mõisaaegne hobusetall, milles paiknevad õpilaskodu (internaat), auto-, tööõpetus- ja arvutiklass ning koolisöökla. Suveti on mõis huvilistele avatud iga päev, seal asub turismipunkt ja pakutakse giiditeenust. Foto esiplaanil olevasse purskkaevu kupatatakse tutipeo käigus omajagu lõpetajaid. Sel päeval kipub selle vesi ka müstiliselt vahutama... Kooli kodulehekülg internetis on www.tostamaa.edu.ee ja virtuaalne mõisaekskursioon avaneb aadressilt http://mois.tostamaa.ee/pano/ Foto: Riina Kindlam
