Kiviaia lappijad mehed Tagaverelt Marko Sepp ja Enno Kuuder tegid seenevihma saabudes kohvipausi ja lubasid end pildi pääle vötta kah. Lappimine ei ole siinkandi mõistes parandamine, vaid ladumine. Lääne-Eesti saarte murdes lapitakse puid riita ja kive aeda. Ja antud kiviaeda lapitakse eriti kikki ehk kanti, sest see peab vastama normidele (nagu kuulus eurobanaan), muidu riigilt PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti) toetusrahasid ei saa. Alt vähemalt 90 cm, pealt 80 cm lai ja kõrgust 90 cm. Kivid on omast käest võtta, sest siin oli ennegi aed, mis nüüdseks laiali vajunud, sammaldunud ning võsas (“rädi täis"). Nagu näha, jääb vanast aiast kive ülegi, mis järgmisse ehituspaika viiakse. Saarte põldudelt oli omal ajal üleliia kive võtta ning nendest tehti uhkeid kiviaedu või kuhjati raunadesse - metsasaarekesed, mida põldude keskel nüüd näha võib. 12 aastat kiviaedu ehitanud Enno on vanadest aedadest palju põnevat leidnud: püssiraudu, sõjamoona (isegi lennukipommi) ja tsaariaegseid kuldmünte. Siitsamastki vintpüssi padruneid. See on tasuv töö: enne masu (majandussurutise) aega oli aia ehitushind 550-600 kr meeter. Kui tegemist on nõuetele vastava, toetust pälvinud tööga (põllupiire, mitte vaid iluaed), läheb 2/3 toetusest ehitajatele, 1/3 ettevõtjale ja Saaremaa omapära säilib. Peale talvetaadi puhastuskuuri on oodata, et aed “puhta kiiskab" ehk särab valgena.
"Eestis pole kuigivõrd kombeks poeseeni osta ja süüa. Siin läheb inimene ja korjab endale metsast ise," iseloomustab seeneteadlane Erast Parmasto intervjuus Eesti Päevalehele (11.09.). Bensiinijaamakett reklaamib suurelt tankla ees: “Kummikud, korv, seened. Sõidame!" Sellist reklaami kohtab küll vaid seeneriigis. Tänavune sügis on Eestis seenerohke. Kukeseente esimene laine on juba möödas, “aga küll neid tuleb veel", on vilunud seeneline kindel. Eriti rohkelt olevat praegu kivipuravikke. Televisiooni saatejuhte näidatakse kokkade seltsis samblavaibal põlvili uhkeid isendeid mullast pühkimas ja lõikamas. Maal on järgmine samm nagu juuresoleval pildil: puupliidil valmistab Mamma kahel pannil kukeseeni praetult võis. Siis purki ja talve läbi kastmeks võtta: siin majas tähendab see makaroni, praetud kartuli või hakklihaga kokku. Potis käib kukeseente ja puravike marineerimine, mis seejärel purki ja salatina söömiseks. Mamma kolmas variant oleks riisikate puhul kupatamine (s.t. keetmine; kukeseened ja puravikud seda ei vaja) ja soolamine. Talvel purgist võttes seejärel leotada ja siis kastmeks või salatiks. Pliidi peal on veel näha kalasupi alget, piparmünti ajalehe peal kuivamas ja taamal moosipurke. Tõeline hoidistamise vabrik, nagu omal ajal ja õnneks siin maailmajaos ikka veel kombeks. Fotod ja tekstid: Riina Kindlam
