Märkmik: Liiklusstatistika vastassuunavööndisse! (1)
Eestlased Eestis | 03 Jun 2005  | Riina KindlamEWR
Autot juhtides ei peaks tähelepanu mujale rändama, ometi on kõik kohad just selliseid kiusatusi täis. Ma ei unusta iial oma shokki, kui olin üle hulga aja taas Torontos, taas autoroolis ja Gardiner Expressway'l ning järsku hiiglaslike tele-ekraanide vahel, mis mulle kahelt poolt korraga sõnumeid edastada üritasid. See tundus lausa kuritahtlik olevat, justkui õudusfilmi kiuslik stsenaarium, et „katsu sa sellest tsirkuse kadalipust läbi sõita, vaatame kas ilmud teisest otsast välja!“ Kuid võibolla see ongi tänapäeva suurlinna autojuhtidele jõukohane proov ning need, kes lasevad oma tähelepanul kergesti hajuda, peaksid lihtsalt kobima kiirteelt...

Kas kunstnik on hea autojuht? Igal juhul reklaamima ta ennast peab ja tänapäeva reklaam ei tunne piire. Väikesel valgel prantsuse Citroënil on näha Eesti vanu kuid ikka veel kehtivaid numbrimärke. Selle keskel on tehnoülevaatust läbinud autot tähistav kleebis, mida nüüdsest enam ei väljastata. Templijälg jäetakse siiski auto tehnilisse passi.

Eesti teede ääres nii silmipimestavaid reklaame ei ole, siin on õnnetuste põhjustajateks traagiliselt tihti liigne kiirus ja alkohol. Kujutaks siiski praegu ette rahulikku, ettevaatlikku liiklejat, kes jääb esimesel fotol oleva Citroëni kannul valgusfoori taha seisma. Paigal seistes ei keela ju keegi paari sõna lugemist ja interneti võrgulehekülje aadressid, kui nad on paeluvad, jäävad kindlamini meelde kui telefoninumbrid. Seda loodab ka tolle auto omanik, maalikunstnik Kamille Saabre (34), kes on muuseas õppinud ka USAs, Rhode Island School of Design'is. Mobiiltelefoni käsitsemine autoroolis on igal juhul keelatud; seadus lubab rääkida vaid hands free „kätevaba“ seadme ehk kõlari ja mikrofoniga, et käed roolil püsiksid.

Vast mäletate, kui tuli moodi kleepida autodele teade, et kaassõitja on imik (Baby on board). Kas seegi oli reklaam, või manitses vastutustundlikumale juhtimisele antud auto läheduses? Erinevalt titeteatest võib sõnum, et kunstnik on roolis, tekitada uudishimu ja ärevust, et äkki on tegu prominendiga. See võib omakorda n-ö kaelasid painutada (kanada liiklusummiku termin rubbernecking; õnnetussündmuspaiga jõllitamine, mille vastandit eesti zhargoonis ei tea, kui ta olemas ongi).

Kunstniku autol on ühtlasi näide vanast eesti numbrimärgist. Selle keskel on näha kleebist ehk kleepsu, mida siiani väljastati kord kahe aasta tagant (vanematel sõiduautodel, bussidel, taksodel jt. kord aastas), kui auto oli õnnelikult läbinud tehnoülevaatuse. Nüüdsest on kõik sõiduki ja tema juhiga seotud andmed arvuti kaudu käeulatuses ka teeäärsel liikluspolitseil ning kleepsusid enam ei anta, küll aga lüüakse tempel auto tehnilisse passi. Ülevaatuse käigus kontrollitakse jätkuvalt heitgaase kui ka auto muid süsteeme, k.a. veermikku (ingl. k. chassis), kere, rehve, rooliseadmeid, pidureid ja jõuülekannet (allikas: Eesti Autoregistrikeskus).

Piiri ületamiseks ja välismaale sõitmiseks on sõidukitel vaja EST märgistust. Enne oli selleks kleeps, nagu selle BMW kaitseraual (rahvasuus BMV ehk Bemar). Nüüd piisab uuest Euroopa Liidu märgistusega Eesti numbrimärgist, nagu juuresoleval pildil. Fotod: Riina Kindlam

Uued euro-numbrimärgid olid esimesed silmnähtavad märgid Eesti kuulumisest Euroopa Liitu. Neil on vasakus ääres sinisel ribal kuldne täherõngas ja EST märgistus ning nende osakaal liikluses üha kasvab, kuigi nende hankimine ei ole kohustuslik. Lahkudes sõidukiga Eesti pinnalt, peab tal olema EST kleeps (nagu näha teisel fotol, BMW kaitseraual) või nüüd piisab uuest numbrimärgist. Nende massilist tellimist ja pikki kättesaamise ooteaegu on põhjustanud muuseas soodne 62-kroonine komplekti hind (siiani riigilõivuta). Varem maksis numbrimärkide paar 265 krooni.

Erinevalt Ontarios kehtivast süsteemist kuulub Eestis numbrimärk autole ja mitte inimesele, auto omandatakse koos sõidukile kuuluvate numbrimärkidega. Huvitaval kombel kasutatakse Eestis sõna juhiload mitmuses, kuigi koosneb vaid ühest dokumendist.

Liiklusõnnetustest ei tahakski rääkida, kuid ka nende teadete puhul on politseil ja ajakirjandusel oma kindel väljendusviis. Kahjuks on väga paljud teated sedalaadi: „Õnnetus juhtus kell 16.45 Järva maakonnas Koeru vallas Preedi külas, kus sõiduauto Volkswagen Golf, mida juhtis 1983. aastal sündinud Silver, sõitis teelt välja kraavi ja rullus katusele.“

Ühesõnaga, õnnetuses ei osalenud teist sõidukit. „Õnnetuse tagajärjel hukkus sündmuskohal autos kaassõitjana viibinud Alar (sünd. 1971).“ — 29. mai Postimees.

„Esmaspäeva ennelõunal toimus Pärnumaal Tahkuranna vallas raske liiklusõnnetus, milles hukkus üks ja sai viga üks inimene. Õnnetus toimus Tahkuranna vallas Pärnu-Ikla maantee 140. kilomeetril. Lääne prefektuuri teatel kaldus Pärnu poole sõitnud kaubik Mercedes-Benz vastassuunavööndisse ning riivas vastu tulnud veoauto, mida juhtis Rannar (sünd 1967), vasakut külge. Kaubik põrkas saadud löögist vastu järgmist samas sõidureas lähenevat veoautot, mida juhtis Marek (sünd. 1971). Kaubiku juht hukkus sündmuskohal. Marek sai viga ja ta viidi Pärnu haiglasse, kus talle anti esmaabi. Veoauto juhtidel alkoholijoovet ei tuvastatud, hukkunud kaubikujuhi kohta annab vastuse ekspertiis. Politsei alustas sündmuse uurimiseks kriminaalmenetlust.“ — 30. mai Eesti Päevaleht.

Kas on algamas ranna- või liiklusmõrvade hooaeg? Selline väljend on eesti liikluskeeles täiesti olemas, nagu ka kohutav mõiste roolijoodik.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Anonymous08 Jun 2005 19:01
esimene on lahe reklaam. Kaval!

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Eestis