Riina Kindlam, kaugjuhtimise teel Tallinnast
Talvi Parmingu fotod
Kunagi septembri viimastel päevadel oli tekkinud just meie gaidide-skautide mängumaa kohal soodne olukord nn microbursti, eesti keeles mikrotormi tekkeks. Need on äikesetormide ajal moodustuvad eriti ohtlikud tuuled: kiiresti langev õhutõmme kihutab maapinnale ja purskub seal tuuleiilidena maadmööda laiali. Selliste haruldaste sirgjooneliste (straight-line) tuulte kiirus võib olla 167 - 270 km tunnis, ehk siis võrreldav tornaadoga. Kui tuulispasa ehk tornaado puhul suubub tuul tormi südamikku, siis mikrotormi ajal lükatakse tuul vastupidiselt tormikeskmest väljapoole – efekt on justkui tagurpidi tuumaseene pilv. Mikrotorm kestab 5-15 minutit ning mõjutab kuni 4 km ala.
Lõikustänupühaks Kotkajärvele saabunud rahvas sai suure ehmatuse ja kohati lausa ahastuse osaliseks, kui nägi, mida tormituuled metsas elujõulistele puudele teinud oli. Fotol on vaid tilluke näide: paaristammed hellakesteplatsil, mis mullamättaga kalju küljest lahti rebitud ja nagu doominoklotsid üksteise järel langenud. Võrratut ronimisvõimalust ei saanud Orujärve kalda suvitaja ja Kalevi skautrühma juht Veiko Parming kasutamata jätta.
Lõikus ja tänu
Mikrotorme on nimetatud hästi toimivateks „puuniidukiteks“ või -kombainideks (tree harvester), mis lajatab kui Thori vasar. Skandinaavia mütoloogia äikesejumal kasutas ju seda sepatööriista tormi tekitamisel. Tänu võlgneme siis Taevaisale, Thorile, (ühtlasi siis soome Ukko / meie Ukule), metsahaldjatele, esivanematele... Meile anti lõikuskoristustööd küll juurde, kuid laagrielanikke on alati hoitud äärmuslikest ilmaoludest ja nende tagajärgedest.
Pealtnägijate sõnul jääb mulje, et tuul oli kõige enam tabanud parimas eas tammesid; küllap siis nende purjena mõjuva suure lehemassi tõttu, mis veel nii pea enne kevadet ei lange. Loodusjõud on imelised ja aukartustäratavad: küll tahaks aru saada ja oma silmaga näha kuidas antud ilmasünnitis sooritab tüvemurdeid (kui pilpaid), niidab latvu nagu viljapõldu ja kergitab maakaant kaljult. Igal juhul olevat paljud meile tuttavad ja armsad metsarajad ja laagriplatsid tundmatuks rägastikeks muutunud. Samas mõelda vaid, millise takistusraja saaks laagris korraldada sellistel püstloodis juurteredelitega mätastel ja tüveradadel! Kui Lembitu Maleva spordijuht Jaan Roos köitest ronimis- ja rippumisradu omal ajal noortele Kotkajärvel püstitas, nimetati neid jännitusradadeks, sõnast jänni jääma. Ja jännist välja pääsema! (Jonnita.)
Jännitust võivad talgulistest lastevanemad, krundiomanikud, Skaudisõprade Seltsi liikmed ja võsud eeloleval nädalavahetusel tüvedel proovida, enne omajagu jändamist, kui saed undama lüüakse. Seadke vaimud valmis.
Langenud tammed ja telgialused hellakeste platsil.
Just sellel telgipõrandal magas laagris Talvi.
Vendurite platsil mõõdeti ühe langenud puu mätta kõrguseks (elava mõõdupuu indeksil) peaaegu kaks ja pool Veikot.
Jännitusrajal me juba jänni ei jää.
Kalevi skautide plats
Skautide platsi lipumast sai täistabamuse.
Hiis ja metsakirik jäid puutumata. (Vasakul hiiesambad.)
Vendurite plats.
Pole siis mingi ime, et lõpuks langes ka vana valgustiga puu Lembit Pikkovi rajal (köögi ja Peamaja vahelisel teel). Fotod: Talvi Parming