Väljend „andis otsad“ on Eestis ülilevinud. Laps esmane reaktsioon võiks olla „Mu telefon ei tööta!“ ehk seda võiks pidada ka katkiläinuks, kuigi „katki“ kirjeldab pigem mõrasid-pragusid ja kilde. Vaas läheb katki, kukub puruks, „telefon on katki“ tuleks taas pigem lapse suust, aga kui mingi asi lakkab töötamast, „ei funksi“, veeres mu endagi imestuseks koheselt suust: „Mu telefon andis otsad!“ Veel üks tõsielunäide: „Gaasipliit ei elanud ühte hooaegagi üle, juba andis otsad!“
Kui paat või laev annab otsad, ehk loobub kinnitustest, nööride või trosside abil, mis seda sildumiskohal sadamas kinni on hoidnud, tähendab see, et asutakse teele ning siit on tulnud piltlik võrdlus inimese lahkumisega siit ilmast, surmaga. See ei ole kõige delikaatsem viis kirjeldada inimese teise ilma minekut ja matustel nii ei kõnelda, kuid piltlikult on see helge uus algus mööda sillerdavat vett. Inglise keeles nimetatakse seda hetke sadamakail „to cast off“ ja seda võib sarnaselt kasutada millegi loobumise või ära viskamise puhul, (to cast off your old habits). Laevad lahkuvad, inimesed lahkuvad ja ka abiks olnud masinad lahkuvad, annavad otsad, et purjetada väsinud ja katki läinud asjade maale puhkama – parimal juhul uuskasutusena mingis vormis taas tärgates, taaka (koormat) jätmata, taaki (laeva masti toetavat trossi) katkestamata.
Foto ja tekst: Riina Kindlam